Aastal 2001 2. juunil avas oma uksed Tamsalu muuseum.
1999. aasta jaanuaris asutatud Tamsalu Muuseumi Sõprade Seltsi algatustoimkonda kuulusid Linda Reimann, Endel Poom, Ülo Tähiste, Helmut Toomla, Johannes Eermann. Selts hakkas ellu viima mitu aastat mõtteis olnud kava rajada Tamsallu muuseum. Alustati kodukoha ajalooga seotud tnograafiliste esemete, fotode, dokumentide kogumist.
Johannes Eermann meenutab: “Suuri raskusi oli ruumide saamisega. Kuid siis ütles oma kõva sõna Tamsalu linnapea Urmas Tamm ja meile anti ruumid, kolm tuba kohaliku päevakeskuse majas. Käsil on eksponaatide kogumine. Iga nädala kolmapäeval kell 10—16 on seal meie inimene, kes võtab vastu eksponaate ja juhendab muuseumihuvilisi. Juba on toodud külaelanike nimekirju, pandud kirja mälestusi. …”
Muuseumi üks asutajaid Helmuth Toomla meenutab seda aega soojade sõnadega: “Kui ümbruskonna rahvas kuulis, et Tamsalusse asutatakse muuseum, tuldi meie töid-tegemisi kohe uudistama. Ja sageli oli inimestel kaasas mõni kultuurilooline ese või ürik, mis meie varahoidlale kingiti. Sümpaatseks teeb need annetajad asjaolu, et kultuuriväärtusi ei vahetata rahaks.”
Üheks oluliseks tõukejõuks muuseumi loomisele oli mõte rajada Tamsallu paepark koostöös Eesti Paeliiduga. Muuseumi Sõprade Seltsil kujunes seega tihe koostöö Eino ja Imbi Tombergiga. Selle koostöö tulemusena on koostatud mitmeid trükiseid. Hakati koguma andmeid lubjatootmisest Tamsalus. Sellega seoses loodi sidemed šahtahjude omaniku Boris Limbergi järeltulijatega. Boris Limbergi üks tütardest Eva Limberg külastas ka Tamsalu muuseumi.
Tamsalu muuseumi voldikust muuseumi avamise puhul 2. juunil 2001
“Elu on mälestuste mälestus,” on öelnud A.H.Tammsaare. Mälestused on meis, mälestused jäävad meist – see on ajalugu.
Kui meie vanaisad ja isad ei oleks mäletanud esivanemate minevikku, nende võitlusi Sakala väljadel, Saaremaal, Jüriööd ja Mahtrat, ei oleks nende mälestuseta olnud Eesti Vabadussõda ega Eesti Vabariiki. Mälestused kandsid vabadusigatsust ka pool sajandit läbi punase okupatsiooni ja viisid meid olemasolevasse Eesti Vabariiki.
Eks ole ka üks muuseum ühe rahva ühe paikkonna mälestus, mis viib teda uutesse sajanditesse ja inimpõlvedesse. Selle mälestuse nimel on tänaseks 2. juuniks 2001. aastal saanud uksed avada Tamsalu muuseum.
Et see toimub, selle on aidanud ellu viia paljud Tamsalu linna ja valla entusiastid oma mõtete ja tegudega, mille eest neile on väga tanulikud tulevased põlvkonnad, kes tahavad tunda ja mäletada oma maa ja rahva ajalugu.
Tahame loota ja soovida, et see algatatud töö edaspidigi jätkuks kasvava optimismiga ja leiaks alati laiemalt uusi kaasaaitajaid, uusi mälestuste kirjapanijaid ja nende kogujaid. Et see mälestuste ait ikka täieneks ja laieneks.
Iga inimene on oma ajastu ja paikkonna mälestus. Kirjanik J.B.Shaw on öelnud, et iga inimene võib kirjutada ühe raamatu – oma eluloo. Kirjutage siis oma mälestused raamatuks ja koos mälestusesemetega tooge need siia mälestuste aida varakirstudesse – Tamsalu muuseumi. Sellega ulatame oma mälestustungla läbi sajandite uutele põlvkondadele.
Tere tulemast Tamsalu muuseumi täna ja tulevikus.
