Neeruti Selts tähistas 19. septembril 2026 Kadrina Rahvamajas pärimuskonverentsiga „Wabariigi Walitsus eksiilis“ Eesti iseseisvuse taastamise 35. aastapäeva ning ühtlasi seltsi 25. tegutsemisaastat. Konverentsist osavõtjaid tervitas Kadrina vallavanem Siim Umerov. Konverentsi avas pidulikult Eesti Vabariigi hümn, mille esitas Kadrina Keskkooli 6. klassi õpilane Bert Sebastian Maripuu. Bert laulab teist aastat Rahvusooper Estonia poistekooris ning tema ettekanne oli erakordselt väljapeetud, kaunis ja südamlik. Saal tõusis püsti ning rahvas laulis vaikselt kaasa. Muusikalise sissejuhatuse jätkuks esitas klaverilugusid EMTA üliõpilane Maarja Mölder, kelle mitmekülgsed huvid ulatuvad muusikast ja kirjutamisest maalimiseni. Noori juhendas Kadrina muusikaõpetaja Lea Leisson.
Marko Raumani ettekande esitas konverentsi moderaator ja eestvedaja Tiiu Uusküla. Järgnes Eesti Vabariigi Valitsuse sümboolikanõuniku Gert Uiboaia põhjalik ettekanne Otto Tiefi valitsusest, mis oli Eesti Vabariigi 28. valitsus ja viimane põhiseaduslik valitsus enne iseseisvuse taastamist 1991. aastal. Uiboaed rõhutas valitsuse rolli Eesti riigi järjepidevuse hoidmisel. Ta kirjeldas valitsuse ametisse nimetamist 18. septembril 1944, selle lühikest tegutsemisaega ning traagilist lõppu – põgenemiskatseid, arreteerimisi ja hukatuslikke saatusi, mis tabasid enamikku valitsusliikmeid.
Konverentsil näidati ka Riigivanem August Rei Sihtasutuseloodud lühifilmi, mis tutvustas August Rei elulugu ja tegevust. Film eristus oma animalistliku ülesehituse poolest ning avas Rei rolli Eesti poliitilises ajaloos – alates õpingutest Tartu Aleksandri gümnaasiumis ja Peterburi Ülikoolis kuni osalemiseni 1905. aasta revolutsioonis, vangistamiseni ning hilisema panuseni Eesti rahvusväeosade loomisel.
Päeva lõpetas Eesti Sõjamuuseumi – kindral Laidoneri muuseumi direktori asetäitja teadusalal Toomas Hiio, kes tutvustas Heinrich MargajaEnno Penno olulisust Eesti riigi järjepidevuse hoidmisel. Ettekanne oli sisukas, pikk ja põhjalik.
Pärast ettekandeid suures saalis liiguti rahvamaja fuajeesse, kus nö kirsiks tordil oli eesti helilooja, laulja, muusikapedagoogi ja -teadlase Alo Põldmäe ettekanne „Tooni Kroon ja pianiino!“. Sissejuhatuseks kuulasime grammofonilt üht Tooni Krooni omaaegset ooperiaariat.
Seejärel tutvustas Põldmäe ooperilaulja Tooni Krooni elulugu ja saatust. Vahelduseks esitas ta ka särtsakaid heliteoseid Tooni Krooni pianiinol, mis asub nüüd Kadrina Rahvamajas.
Alo Põldmäe ettekanne oli huvitav ja visuaalselt meeldiv, kuid eriti nauditav oli kuulata tema muusikalisi vahepalasid pianiinol pärast akadeemilisi ettekandeid saalis.
Tooni Kroon (sünninimi Antonie Laamann, 1909 Narva – 1994 Kohtla-Järve) oli eesti ooperilaulja (sopran), näitleja ja muusikapedagoog. Nooruses kuulus talle Eesti naiste kõrgushüppe rekord.
Ta lõpetas 1933. aastal Tallinna Konservatooriumi professor Aino Tamme lauluklassi. Samal aastal võitis ta esimese eesti naislauljana hõbemedali rahvusvahelisel lauljate võistlusel Viinis.
Aastatel 1932–1933 töötas ta Narva teatri Võitleja näitlejana, 1933–1934 Ugalas operetilauljana ning 1934–1936 Vanemuise ooperilauljana. Aastatel 1936–1939 esines ta kontsertlauljana Eestis ja välismaal (Helsingis, Kaunases, Varssavis, Berliinis, Viinis).
Aastatel 1939–1941 töötas ta Tartu Muusikakoolis klassikalise laulu õpetajana ning laulis külalissolistina Vanemuises.
1941. aastal arreteeriti ta NKVD poolt ja oli vangis kuni 1950. aastani; 1966. aastal ta rehabiliteeriti. Nõukogude võim oli sedavõrd võimas, et keelas ka pärast vabanemist ooperilauljal Tooni Kroonil laval laulmise.
Fuajees ootas osalejaid rikkalik kohvilaud, kus sai enne lahkumist kustutada janu ja maitsta mitmekesiseid suupisteid. See pakkus mõnusa hingetõmbehetke pärast sisukaid ettekandeid ning võimaldas külalistel omavahel veel mõtteid vahetada.
Konverents tervikuna oli väärikas ja sisukas panus Eesti ajalooliste sündmuste ning riigi järjepidevust hoidnud isikute tutvustamisel. Päev tõi esile need mehed ja naised, kelle töö, otsused ja julgus on loonud aluse Eesti Vabariigi püsimisele läbi aegade.
Tänu Neeruti Seltsile, Viru Instituudile ja Eesti Rahvuslikule Klaverimuuseumile korraldamise eest, ettekannete esitajatele, aga ka kõigile osalejaile, kes oma kohaloleku ja huvi kaudu andsid sündmusele sooja ning tähendusrikka mõõtme.
Tekst ja fotod Tiit Uus
