18. juunil tegid Tamsalu Muuseumi Sõprade Seltsi liikmed ning sõbrad Hanno Tamm, Kuno Agan ja Tiit Uus teoks ammu plaanitud retke Mulgimaale, et tutvuda piirkonna rikkaliku kultuuripärandiga. Oma „Mersuga“ teenindas meid turvaliselt ja asjatundlikult Järva Jaani kauaaegne kirikukoguduse juhatuse esimees, ajaloohuviline Kuno Agan.
Esimene peatus oli Kolga‑Jaani Ristija Johannese kirik, kus aastatel 1890–1917 teenis kogudust Villem Reiman – üks eesti rahvusliku liikumise juhtfiguure ja vaba rahvakiriku idee sõnastaja. Erilise mulje jättis altarivitraaž „Tulge minu juurde!“.
Viljandis külastasime Johann Köleri muuseumi. Köler oli 19. sajandi tuntumaid eestlasi Euroopas. Tänu Hanno Tamme selgitustele pakkus suure kunstniku maalide reproduktsioonide kogu muljetavaldava ülevaate nii Vene keisrikojast kui ka teistest rahvusvahelistest tegelastest. Linnas jalutades peatusime ka Vabadussõja monumendi ja Johann Laidoneri ratsamonumendi juures.
Edasi viis tee Heimtali, kus tutvusime Anu Raua algatusel rajatud Hernehirmutiste väljaga ning Heimtali koduloomuuseumiga. Hernehirmutiste väljapanek oli ühtaegu mänguline ja sügavalt südamlik – ehe näide sellest, kuidas väikeses maakohas saab tänu pühendunud inimestele sündida midagi tõeliselt ainulaadset.
Tagasiteel tegime peatuse Lõhavere linnamäel, kus asub Lehola Lembitu mälestuspaik. Suurtest graniitrahnudest kujundatud monument Eesti muinasaegsete võitlejate auks avaldas sügavat muljet – see oli retke üks võimsamaid hetki.
Tutvumine Mulgimaa pärandkultuuriga oli hingekosutav, hariv ja silmaringi avardav. Iga peatus pakkus oma näo ja looga killukese Eesti kultuurist, ajaloost ja inimeste pühendumusest.
