- juuni 2026 – juuniküüditamise 85. aastapäeva mälestusüritus
II maailmasõja aegsed okupatsioonid, repressioonid, terror ja põgenemine kodumaalt
röövisid Eestilt kuni veerandi rahvastikust. Märkimisväärne osa sellest kaotusest oli
seotud nõukogude võimu poolt toime pandud küüditamistega Siberisse ja Venemaa
teistesse piirkondadesse. Juuniküüditamise 85. aastapäeva puhul kutsus Vabariigi
President Eesti Memento Liidu ettepanekul 14. juunil Kadriorgu mälestusüritusele
küüditatute esindajad.
Väike MRÜ Tapa valla esindus koos piirkonna juhi Malle Annusega oli samuti
palutud Presidendi Roosiaeda. Suur tänu MRÜ esimehele Enno Uibole võimaluse
eest osa saada sellest väärikast ja sügava tähendusega sündmusest.
Presidendi Roosiaeda kogunes enam kui pooltuhat inimest. Õhkkond oli soe ja
austav – kogu sündmus oli pühendatud neile Eesti inimestele, kes on pidanud taluma
suurvõimude repressioone ja inimsusevastaseid kuritegusid. Tervituskõned pidasid
president Alar Karis, justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta ning MEMENTO Liidu
esimees Arnold Aljaste.
President Karis rõhutas, et rahvaste vastu toime pandud kuriteod, hirmu ja
vale tootmine ning vägivalla õigustamine pole maailmast kadunud. Seetõttu tuleb
minevikku mäletada ja hoida tõde. Oma kõne lõpetas ta üleskutsega: „Hoidke
üksteist ja vaba Eestit.“
Liisa-Ly Pakosta pidas südamliku ja emotsionaalse kõne, tuues esile, et
suurriikide toodetud ja meedia kaudu levitatud valeinformatsiooni ei tohi uskuda. Ta
rõhutas vajadust hoida ühte oma liitlaste ja sõpradega, et kaitsta end võimaliku
agressiooni eest. Pakosta kõne keskmes oli kujund õitsevatest õunapuudest –
sümbolist, mis 85 aastat tagasi tähistas lootust, kuid millele järgnes küüditamise
koletuslik reaalsus. Ta hoiatas Venemaa sihiteadliku desinformatsiooni ja digitaalse
mõjutustegevuse eest ning lõpetas sõnadega:
„Eesti ei alistu mitte kunagi. Meie mesilased jõuavad alati koju, õunapuud
õitsevad igal kevadel ja Eesti jääb vabaks.“
Arnold Aljaste pidas kõne Venemaa praeguse režiimi teemal, nimetades selle
arengut loojangufaasi jõudnuks, ning andis president Karisele üle MEMENTO Liidu
kõrgeima autasu.
Pärast kõnesid esines ansambel Kukerpillid, esitades rahvuslikke laule, mis
lisasid sündmusele pidulikkust ja südamlikkust.
Represseeritute austuseks korraldatud Vabariigi Presidendi vastuvõtt
Kadriorus oli väärikas, liigutav ja meeldejääv. See oli tänuavaldus neile, kes on
pidanud taluma ajaloo rängimaid katsumusi, ning ühtlasi meeldetuletus, et vabadus
ja tõde vajavad hoidmist ja kaitsmist.
Ülevaade osalemisest presidendi vastuvõtul
Tänu Tapa vallale ja Autobussipargi juhatajale Rein Talile oli Tamsalu väikesel MRÜ
grupil võimalus kasutada ühistransporti. Tänu meid sõidutanud Rando Hallikule
kujunes sõit meeldivalt ja turvaliselt. Hommikul asetasime küünlad Tamsalu
represseeritute mälestuskivi juurde ja asusime teele. Meie reisikaaslaste read
täienesid Tapal ja Kuusalus, kus liitusid meiega ka MRÜ esimees Enno Uibo koos
tütre Erega. Kahjuks jäi mitu kutsutut tulemata, sest tervis vedas viimasel hetkel alt.
Kadriorgu jõudes avanesid peagi Presidendi Roosiaia väravad, ning pärast
„piirikontrolli“ sisenesime roosiaeda. Roosiaias kohtasime veel teisigi meie kandi
inimesi. Ilm oli ilus ja reisiväsimust sai turgutada väikeste suupistete ning kuuma tee
ja kohviga. Presidendi kõne algas kell 13.00. Vastuvõtt Presidendi Roosiaias oli suur
au meile ja selle kurva sündmuse meenutamine ning tähistamine oli igati pidulik.
Oleme tänulikud kõigile, kes võimaldasid meil sellest üritusest osa saada.
Koostas: Tiit Uus Fotod Tiit Uus
