Tamsalu Muuseumi Sõprade Selts 2025
Seltsi juhatusse kuulusid: Maie Nõmmik, Tiit Uus, Hiile Hiie, Andres Rammul, Gert Uiboaed.
Seisuga 23. aprill 2026 on meie seltsi liikmete nimekirjas 44 inimest.
Seltsi ja muuseumi elu on 2025. aasta jooksul olnud aktiivne. Tamsalu muuseumi on külastatud 680 korral. Kõige suurem muudatus on Meritsa maja esimesele korrusele ehitatud elektriküttesüsteem LEADER strateegiakava 2023-2027 maaelu arengu toetusmeetme Arukad külad raames. See projekt sai teoks Tapa valla kaasabil.
Samuti on meid toetanud PAIK. Edukalt on PAIKi abiga ellu viidud ka teine Euroopa Liidu rahadele tuginev sotsiaalmeetme projekt „Kogukondade ühtsuse ja koostöö arendamine läbi sotsiaalse lähenemise”. Selle raames said Tamsalu kogukonna vähemalt 55+ vanuses inimesed käia 21. mail ERMis Tartus, 10. juulil Anija mõisas, 16. augustil Iisaku muuseumis. Nende käikudega kaasnesid ka huvitavad töötoad. Sama projekti raames toimus 2. augustil koolitus vaimse kultuuripärandi hoidmisest ja uurimisest ning septembris koolitus digioskuste täiendamiseks. Osalejad jäid kõigi nende ettevõtmistega väga rahule. Meie seltsi liikmetel on olnud võimalik osa võtta ka MTÜ Porkuni tegevustest.
Meie enda kavandatud ja koos Tapa Kultuurikoja ja Tamsalu kultuurimajaga ellu viidud kõige olulisem üritus oli 30. märtsil toimunud konverents, mis pühendatud raamatuaastale, „Eesti keel võõrsil ja kodus“. Selle konverentsi eel toimus seminar, kus salvestasime lapsena Siberisse küüditatud Tamsalu inimeste mälestusi eesti keele säilitamisest Siberis. Konverentsil esines kokkuvõtliku ja ettekandega Tamsalu Murtud Rukkilille Ühenduse eestvedaja Malle Annus. Eesti keelest väliseestlaste peredes kõneles Eesti Kirjandusinstituudi vanemteadur Tiina Ann Kirss, südamliku ettekande oma vanaemast – meie seltsi asutajast ja eesti keele õpetajast Linda Reimannist tegi Kadri Reimann.
Väliseestlaste rollist eesti keele hoidmisel kõneles ajakirja VÄLIS-EESTI peatoimetaja Leili Utno, Eesti keele probleemidest ajakirjanduses Tamsalu kooli vilistlane ERRi ajakirjanduseetika nõunik Tarmu Tammerk ja uuest piiblitõlkest TÜ usuteaduskonna Vana Testamendi ja semitistika professor Urmas Nõmmik. Konverentsi juhtis meie seltsi juhatuse liige Andres Rammul, sobivad luuletused vahepaladeks otsis ja luges Hannele Valdok.
Oleme aasta jooksul muuseumis juhatuse ja aktiiviga korrapäraselt nõu pidanud, ruumide korrastamiseks mitu talgupäeva korraldanud, kogusid skanninud ja süstematiseerinud. Tamsalu päevade raames toimusid loengud teemal „Tamsalu 1920-1930. aastatel“. Võtsime osa kodukohvikute suvest, meie juhatuse liige Gert Uiboaed tegi ettekande Eesti riigivapi ajaloost ja tõi muuseumi ka Riigikantselei vastava näituse. Kohtusime veel arstielust raamatu kirjutanudHelve Breibergiga.
Muuseumi on külastanud mitu õpilaste gruppi Tamsalu koolist Rakvere Waldorf koolist ja Porkuni koolist. Suvel aitasid muuseumis kogusid ja ruume korrastada õpilaste töölaagri lapsed. Külas käisid ka Viru Instituudi inimesed jt.
Meie kogud on täienenud tänu emeriitprofessor Rein Einastole ja Imbi Tombergile, Virve Pentinenile, kes tõi muuseumi koguni harmooniumi ja palju vanu tarbeasju, Sirje Luigele, kes täiendas meie kogu Vajangu kooli materjalidega, Sirve Peitrele, kes on aidanud säilitada Tamsalu kooli ajalugu ja veel paljudele teistele. Tänu Valdur Lehtlale ja Tiit Uusile on meil nüüd ka oma laul.
Tänu Malle Annusele hindamatu abi eest ürituste korraldamisel ja Murtud Rukkilille Ühenduse raames koostöö tegemise eest. Tänu kõigile meie seltsi liikmetele, kes jõudumööda seltsi ja muuseumi tegevusele kaasa aitavad. Oleme muuseumis teinud sadu tunde vabatahtlikku tööd ja loodame, et kogukonna mälu hoidmisel on sellest olnud natukenegi kasu.
Maie Nõmmik Fotod Tiit Uus
