Laupäeval 25.07.2026 toimus Ida-Virumaal Sinimägedes Grenaderimäel iga-aastane mälestusüritus, millega meenutati 1944. aasta kaitselahingutes langenud Eesti sõdureid. Sinimägede kaitselahingud pidurdasid 1944. aastal Punaarmee pealetungi ning andsid Eestile väärtuslikku aega. Seda peetakse üheks teguriks, mis võimaldas hiljem Otto Tiefi valitsuse ametisse astumise ning on oluline osa Eesti Vabariigi õigusliku järjepidevuse loost.
Eesti mehed, kes Sinimägedes võitlesid, tegid seda keerulistes ja traagilistes oludes. Nende eesmärgiks oli kaitsta oma kodu ja rahvast ajal, mil Eesti oli sattunud kahe totalitaarse suurvõimu vahele. Meie kohus on mäletada neid lahinguid, austada langenute mälestust ning teha kõik selle nimel, et sellised tragöödiad enam ei korduks.
„Kodumaa nõudis vastupanu ja vägevaim vastupanu osutati just siin,“ ütles avakõnes üritust korraldava Eesti Leegioni Sõprade Klubi juhatuse liige Marti Michelson. Meeldejäävaim oli kindralmajor Meelis Kiili kõne algus:
„Me oleme tulnud siia, et mõtiskleda minevikust, olevikust, aga veelgi enam tulevikust. See siin on lahinguväli. Oli on ja jääb. Siin igal ruutmillimeetril, sellel Eestimaa pinnal, on nii verd, kui higi, siin on inimlikke tundeid – viha, vihkamist, kirge, hirmu, aga siin on ka midagi muud. Ja mitte viha ega vihkamise pärast ei tulnud need mehed siia lahinguväljale sõdima. Nad tulid hoopis teise, väga inimliku tunde mõjul ja see tunne oli armastus, armastus oma emade, isade – õdede, vendade, laste, sõprade – armastus isamaa vastu oli see, mis neid siia tõi, et tõrjuda seda kurja, mis sealt alt ülesse rühkis. Ja nad seisid siin ja neist ei murtud läbi. Neid ei ole enam, aga nende pärand on alles. Meie kohus on seda pärandit nüüd hoida ja veelgi tähtsam on selle pärandi edasiandmine. Sest see on meie maa, see on meie rahvus, see on meie iseolemine, mille eest nemad seisid. Selle pärandi nimi on Eesti Rahvusriik. Väikese rahvana ei olegi meil teist võimalust ellu jääda, sellest tuleb kinni hoida. Me peame aru saama, mis on tõeline väärtus, mis mööduv.“
Osalema oli tuldud kõikjalt üle Eesti, saarteni välja. Samuti olid kohal militaarajaloost huvitatud hispaanlased, sest Sinimägedes võitles ka hispaanlasi, kelle sõjateekond on nüüd ka raamatuks saanud.
Tavakohaselt on osalejatele ka ühine lõuna, mis varem toimus Vaivara muuseumi juures, kuid sel korral olid lauad Grenaderi mäe all, et anda võimalus pikemalt kohapeal viibida.
Koostas ja fotod: Tiit Uus
