Leinapäeva eelne mälestusretk Lui Lätti mälestuskivi juurde

Pühapäeval, 7. juunil 2026, sõitsime saabuvat represseeritute päeva silmas pidades Ülo Vilderseni ATV‑ga otsima Lui Lätti mälestuskivi Porkuni järve äärde Kännukülla. Teejuhiks oli Porkuni Paeroosi talu peremees, paekunstnik Ain Aasa.

            Asfaltteelt kõrvale keerates jäi meie ette konarlik ja vesine metsatee, mis muutus lõpuosas peaaegu läbimatuks. Viimased sajad meetrid tuli läbida jalgsi. Ka kogenud teejuhil Ain Aasal oli keeruline täpset asukohta leida – metsa ilme on aastatega muutunud ning kivi asub metsasihist veel mitukümmend meetrit sügavamal, põlispuude vahel.

            Seistes mälestuskivi juures avaldasime austust Lui Lättile – õpetajale, kunstnikule ja sõjakeerises hukkunud mehele. Kivi ümber õitsesid piibelehed, justkui vaikne looduse ja Looja austusavaldus siin puhkavale vaprale Eesti mehele.

Lui Lätt (1902–1950)

Lui Lätt sündis 29. detsembril 1902 Virumaal Kadrina kihelkonnas. Tema isa oli Saksi Kameruni metsavaht. Kooliteed alustas ta Saksi vallakoolis, jätkas Rakvere linna II algkoolis ning õppis aastatel 1919–1925 Rakvere Õpetajate Seminaris.

1926. aastal sai ta algkooliõpetaja kutse ning teenis seejärel kaks aastat Eesti kaitseväes, lõpetades aspirantide kursused ja saades lipniku auastme. Pärast teenistust töötas ta õpetajana.

Õpetajatöö kõrval tegeles Lätt järjekindlalt maalimisega. Alates 1930. aastast eksponeeriti tema teoseid korduvalt Tallinnas Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse aastanäitustel.

1944. aasta veebruaris mobiliseeriti ta 6. Piirikaitserügementi. Suvel viibis rügement Narva jõe rindelõigus Kuningaküla juures. Üksus purustati ja lagunes. Sõjategevuse lõppedes naasis Lätt vanematekoju Saksisse ning asus sügisel tööle kohaliku kooli õpetajana.

1946. aasta algul jõudis NKVD tema jälile. Pikemat aega varjas ta end Porkuni algkooli ja hilisema Kurttummade Kooli juhataja Viktor Kuriksi juures, kuid varjamine muutus üha keerulisemaks.

1950. aasta suvel leiti Lui Lätti surnukeha Porkuni järve tagusest metsast ühelt Kännuküla heinamaalt. Ta hukkus tagaotsitavana, oma parimas loome- ja meheeas. Hiljem püstitasid vennad leiupaika mälestuskivi.

Tekst Tiit Uus, fotod Ain Aasa ja Tiit Uus

Raamat: Lui Lätt : isa, pedagoog, kunstnik – üks paljudest II Maailmasõja ohvritest. Koostaja: Tiiu Übi, Teksti autor: Tiiu Übi, Imbi Tomberg, Autor: Rutt Hinrikus. 2019.