Tamsalu on Eesti noorim linn, mille kujunemislugu mõisasüdamest (esmamainimine ajalooürikutes 1512) linnaks ulatub 150 aasta taha. 1867. aastal avati Tapa–Tartu raudteeliin, mis pani aluse Tamsalu asula kasvule. 1954. aastal sai Tamsalu töölisalevi staatuse ning 26. oktoobril 1996 omistati linnaõigused. 2021. aastal liideti Tamsalu linnaga Sääse alevik.
17. oktoobril 2026 tähistati Tamsalu linna 30. sünnipäeva suurejoonelise peoga Tamsalu Spordikompleksi suures saalis. Spordisaal oli kujundatud pidulikult, meenutades oma atmosfäärilt koguni kontsertsaali. Linnaelanikke tervitasid Tapa Vallavolikogu esimees Maksim Butšenkov ja vallavanem Riho Tell, soovides Tamsalule jõudu ja jaksu ka järgnevaks kolmekümneks aastaks. Õhtu avas viiuldaja Sandra Hiie, kelle pop- ja rokkmuusika esitus värvilisel LED-elektriviiulil oli lummav. Heli- ja valguslahendused lõid maagilise keskkonna: Sandra liikus laval justkui hõljudes ning tema viiuli helid täitsid saali meeliköitva energiaga. Võimendatud trummisoolod panid õhu lausa füüsiliselt vibreerima. Sandra etteaste oli vaimustav ning kandis endas tema motot – järgida alati oma südamehäält.
Meeleoluka sissejuhatuse järel tervitas peolisi Tapa valla Kultuurikeskuse direktor Kerli Relli, kes jagas päevakohaseid mälestusesemeid linna silmapaistvatele inimestele ja ühingutele. Meene sai ka Tamsalu Muuseumi Sõprade Seltsi juhataja Maie Nõmmik. Muuseumisõbrad kinkisid omaltpoolt Tamsalu Kultuurimajale esimese vaiba, mis oli kootud suvel muuseumis ülespandud kangaspuudel. Vaiba andsid üle Maie Nõmmik ja Hannele Valdok, kes tutvustas lühidalt vaiba saamislugu. Vaiba kudusid peamiselt Eha Ringinen ja Hannele Valdok, viimistles Malle Annus. Maie sõnas: „Nii hoiame oma pärimust, vanu oskusi ja Tamsalu asula ning linna mälu.“
