Laulame isamaalisi ja lihtsalt ilusaid tuntud laule koos suure ühendkooriga ja tuntud solistidega. Laulude vahele esitavad tuntud tantse rahvatantsuansambel Tarvanpää ja tantsuselts Tarapita tantsijad Triinu Siku juhendamisel. Nii kirjutas Ülo Kannisto sotsiaalmeedias.
Selle traditsioonilise laulupeoga tähistatakse igal aastal erinevates kaunites Eestimaa paikades taasiseseisvumispäeva, tuues peo rahvale lähemale. Lauldakse isamaalisi ja lihtsalt ilusaid laule meie armsas eesti keeles. Enamus laule on väga tuntud ja saab kaasa laulda. Isamaalise laulupeo hingeks on selle peakorraldaja Ülo Kannisto.
Idee laulupeo korraldamiseks andis Tallinna Lauluväljakul toimunud kontsert. Oli aasta 2011, Eesti Vabariigi taasiseseisvumisest oli möödunud 20 aastat. Vaba Rahva Laulu idee algataja Ülo Kannisto tegi väikese pausi tööst oma saeveskis ja viis end kurssi viimaste uudistega. Televiisoris esines lääne bände ja kõlas muudki kui vaid eesti keel. Tagasi saekaatrisse tööle asudes välgatas Kannistol mõte korraldada ise midagi, ja mõte saigi teoks.
Vaba Rahva Laul sai alguse Kuressaare Lossihoovis, kus pidu peeti esmakordselt 2012. aasta 20. augustil. Algusest peale on üritust järjepidevalt korraldanud Saaremaa mees Ülo Kannisto, aga tema parimaks abiliseks on abikaasa Marika, kes tegeleb laulupidu ettevalmistavate- ja korraldusteemadega.
Ülo Kannisto lapsepõlvekodu on Käru vallas Järvamaal, nüüd pole Käru valdagi enam. Ülo pere oli muusikalembene. Isa oli kohaliku Käru kooli orkestri juht, vennad puhusid vaskpille ja Ülo puhus oma lemmikpilli trompetit.
Neljapäeval 20. augustil 2026 tähistati Eesti Vabariigi taasiseseisvumist juba 17. korda suure laulupeoga Vaba Rahva Laul, sedakorda Rakvere Vallimäe vabaõhukeskuses vaheldumisi vihma ja päikesega. Pilved ei lasknud siiski tuju kellegi langeda ning võimsalt kõlasid laulud iidsete Vallimäe nõlvade vahel. Siin lauldi ka viis aastat tagasi.
Tervituskõnega esines Rakvere linnapea Triin Varek, nimetades: „Igaühel meist on oma roll Eesti hoidmisel. Meie riik ei ole ainult Toompea, valitsus või institutsioonid. Eesti algab igast kodust, igast metsatukast ja taluõuelt, igast ettevõttest ja ettevõtlikust inimesest. Eesti oleme meie – inimesed, kes siin elavad, töötavad, lapsi kasvatavad, oma kodukohta hoiavad ja üksteisest hoolivad.“ Lisades: „Tänane kontsert on palju enamat kui üks kontsert. See on meie ühine pidupäev. Päev, mil saame koos olla, laulda ja kuulata ning tunda rõõmu sellest, et meil on oma riik ja meil on vabadus“. Palju õnne Eesti!
Laval olid suur üle-eestiline ühendkoor ja solistid Sandra Nurmsalu, Nele-Liis Vaiksoo, Tõnis Sarap, Andri Lobjakas, Karl Reedik Mändar jt. Platsil lõid tantsu Tarvanpää rahvatantsijad. Peadirigent oli ikka Lauri Breede ning lauljaid saatmas Urmas Lattikase ansambel, pidu juhtis Veikko Täär.
Vaba Rahva Laulu pidu Rakvere Vallimäel kujunes kauniks ja südamlikuks isamaaliseks sündmuseks. Pidu algas pidulikult, kui ühendkoor ja publik laulsid üheskoos Eesti hümni, luues kohe alguses ühtse ja väärika meeleolu.
Ühendkoori esinemine pakkus nauditavat muusikalist elamust. Peadirigent Lauri Breede juhtis koori professionaalselt ja inspireerivalt, tuues esile nii koori ühtsuse kui ka lauljate pühendumuse. Aeg-ajalt üle Vallimäe libisenud väikesed vihmasagarad ei rikkunud pidu – vastupidi, need lisasid hetkele omamoodi pidulikkust ja sügavust.
Solistide Sandra Nurmsalu ja Nele‑Liis Vaiksoo esinemine oli eriliselt nauditav. Neid täiendasid mehised ja kandvad hääled: Tõnis Sarap, Andri Lobjakas, Karl Reedik Mändar ning teised lauljad, kes üheskoos lõid võimsa ja liigutava muusikalise terviku.
Kuigi ilmataat tegi väikese vahelesegamise, jäi üldmulje siiski üdini positiivseks. Publiku, esinejate ja Vallimäe atmosfääri kooskõla kandis peo väärikalt lõpuni. Saadud elamus oli isamaaline, võimas ja meeldejääv.
Laulupidu Rakvere Vallimäel tuleb lugeda igati kordaläinuks. Suur tänu kõigile korraldajatele, esinejatele ja publikule, kes selle kauni päeva võimalikuks tegid.
Koostas osavõtja: Tiit Uus, fotod Pille Bergström
