30. aprillil 2026 avanes Tamsalu muuseumisõpradel harukordne võimalus külastada Eesti meediamaastiku südant ja riiklikku esindushoonet. Reisi algatajaks oli Tamsalu juurtega Postimehe ajakirjanik Margus Martin, kes võttis grupi Tallinnas vastu ja juhatas meediamajja.
Postimehe toimetus asub väärika ajalooga paigas – endise Tallinna Tselluloosi- ja Paberivabriku hoones. Paigal on pikk tööstusajalugu, ulatudes tagasi 1664. aastal rajatud Ülemiste paberiveskini. Tänapäevane meediamaja on põnev arhitektuurne kooslus uuest ja vanast: kuuekorruselise maja alumised korrused on integreeritud ajaloolise müüriga, ülemine osa aga sirutub modernselt väljaku kohale. Sisenemine majja pakkus tõelise visuaalse elamuse. Kümne meetri kõrgune aatrium, mis on ehitud roheliste taimede ja kuldkaladega, ühendab osavalt ajaloo ja tänapäeva.
Postimehe toimetuses tervitas külalisi peatoimetaja asetäitja Aivar Reinap, kes tutvustas toimetuse igapäevatööd. Ehkki saalid olid täidetud tipptasemel aparatuuriga, torkas silma, et füüsiliselt oli töötajaid kohal pigem vähe – märk tänapäeva paindlikust töökorraldusest.
Põneva peatuse tegime Eesti vanimas eraraadiojaamas Kuku Raadio, kus giidiks oli Avo Elme. Saime teada, et Kuku on üle 25 aasta truuks jäänud oma motole “Raadio mõtlevale inimesele”, hoides fookust jutu- ja probleemsaadetel.
Edasi liikusime noorteraadio MyHits stuudiosse. MyHits on AS Eesti Meediale kuuluv raadiojaam, mis alustas tööd 3. oktoobril 2016, asendades populaarse Raadio Uuno. Tegu on pigem nooremale publikule suunatud raadiojaamaga ning lisaks sellele, et see levib üle Eesti, on MyHits kuulatav ka veebiraadio kaudu. Seal avanes muuseumisõpradel võimalus jälgida saate “Otse-eetris” sündi. Saatejuhi intriigiga vürtsitatud vestluses toidu teemadel osalesid muuseumisõprade poolt Andrus Rammul ja Margus Martin.
Meediamajast liikusime edasi Rüütelkonna hoone juurde, kus võttis meid vastu Valitsuse Kommunikatsioonibüroo sümbolinõunik Gert Uiboaed. Tutvumine Rüütelkonna hoonega oli muljetavaldav.
Algse hoone laskis ehitada Vigala mõisnik Hans Jürgen von Üxküll ja vanim, murdkelpkatusega barokne osa pärineb aastast 1690. Rüütelkond laskis aastatel 1845–1849 lisada arhitekt Georg Winterhalteril uue, palazzo-stiilis hoonetiiva, projekti koostas Eestimaa kubermanguarhitekt Christoph August Gabler, ehitustöödega alustati 1845. aastal. Läbi enam kui 330 aasta on hoone kandnud nii Üexküllide linnamaja, rüütlimaja, rüütelkonna hoone, Välisministeeriumi, riikliku raamatukogu ja kunstimuuseumi nimetust. Ehitusaegne historitsistlik sisekujundus on suures osas säilinud tänaseni. Aastatel 2009–2014 kasutas hoonet ka Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskond. Pärast renoveerimist 2024. aastal algas hoone uus kasutusetapp.
Rüütelkonna hoone on Eesti esindushoone, kus korraldatakse ametlikke kohtumisi, läbirääkimisi ja protokollilisi üritusi nagu Vabariigi Presidendi, Riigikogu, peaministri ja ministrite kohtumised, nõupidamised ja vastuvõtud Hoones on omariikluse tuba, Vabadussõja tuba, Maapäeva saal, Eesti kunsti saal, välisministri kabinet ja palju muudki. Välisministri kabinetis saab hõlpsasti korraldada nii suuremaid kui väiksemaid töökohtumisi, pidulikke vastuvõtte ja aktuseid ning viia läbi teisi riiklikke tseremooniaid. Omariikluse saali kasutatakse delegatsioonide kohtumise, vastuvõtu või pidulike lõuna- ja õhtusöökide korraldamiseks ja selles eksponeeritud teosed kõnelevad Eesti Vabariigi loomisest ja kestmisest.
Maapäeva saalis nägime vapikollektsiooni, kokku 280 Eestimaal tegutsenud aadlike vapitahvlit, sealhulgas ka Tamsalu mõisniku Baron Uexküll-Güldenbandi vapitahvel. Saali kasutatakse aktuste ja pidulike konverentside korraldamiseks ning pidulike õhtusöökide paigana. Tamsalu rahvale pakkus erilist huvi parun Uexküll-Güldenbandi vapitahvel.
Liikudes saalist saali tutvustas Gert meile tubade otstarvet, interjööri, taieseid.
Väljasõit oli täis uusi teadmisi ja sooje kohtumisi. Suur tänu Margus Martinile ja Gert Uiboaiale külalislahkuse ning Malle Annusele sujuva organiseerimise eest.
Tekst ja fotod Tiit Uus
