Tamsalu muuseumisõbrad, paesõbrad ja Rukkilill Laululinnu külalistemajas

Laupäeval 16.12.2023 kogunes Laululinnu külalistemajja Tamsalu Muuseumi Sõprade Seltsi poolt
korraldatud koosviibimisele seltsi liikmeid, seltsiga aktiivset koostööd teinud paesõpru ja head sõbrad
Murtud Rukkilille Ühingust eesotsas Malle Annusega, kes on ka TMSS-i juhatuse liige.
Juba sõit autoga Laululinnu külalistemajja mööda käänulist metsateed oli vaimustavalt kaunis,
sest ümberringi olid metsapuud ehtinud end härmatanud oksakestega ja kaunite lumemütsikestega, mis kummardusid kohati aupaklikult isegi üle sõidutee.
Kohale saabus üle 30. inimese Tallinnast, Lääne-Virumaalt ja Tamsalust, keda ootas juba
kaetud peolaud. Päevakorras oli TMSS-i aastalõpu kokkuvõtete tegemine koos piduliku lõunasöögiga.
Sissejuhatuseks andis Tapa Vallavalitsuse vallavanem Riho Tell TMSS-i juhatajale ja Tamsalu
gümnaasiumi kauaaegsele ajalooõpetajale Maie Nõmmikule üle Tapa Vallavolikogu otsusega
määratud valla teenetemärgi.
Kokkuvõtte seltsi tööst tegi juhataja Maie Nõmmik, kes nimetas, et peagi mööduv aasta oli
seltsi elus päris töine. Maist septembrini on Tamsalu muuseumi uksed olnud avatud kahel päeval
nädalas – kolmapäeviti ja laupäeval, külastuskordi oli üle 700. On osa võetud ja korraldatud
väljapanekuid Tamsalu Päevade raames, Tamsalu Gümnaasiumi juubeliaastapäeva puhul, Tarkuse
päeva puhul oli läbi aegade kasutusel olnud aabitsate ja muude kooliraamatute väljapanek, koos
tsaariaegse koolipingiga, mille kinkisid muuseumile head sõbrad Naistevälja külast. Oli ka
represseeritutele pühendatud püsinäitus „Siberi teedel“. Ülevabariigilise muuseumiöö raames
korraldati üritus ka Tamsalu Muuseumis koos doktor Tiltini teemajaga, kus sai maitsta häid koogikesi koos erinevate teejookide ja -tõmmistega. Eriti tõstis Maie Nõmmik aga esile Tamsalu Lubjapäeva raames 09.09.2023 toimunud konverentsi „Lubjalinn Tamsalu 125“, milleks ettevalmistamine algas Tallinna Tehnikakõrgkooli emeriitprofessori Rein Einasto eestvedamisel juba augusti kuus.
Pärast ettekannet autasustas Maie Nõmmik seltsi tänukirjadega ja nimetusega „Tamsalu
Muuseumi Sõber 2023“ järgnevaid seltsi töös osalenud ja abi pakkunud inimesi: Rein Einasto, Imbi Tomberg, Hillar Kangur, Heili Pihlak, Kerli Relli, Ain Aasa, Ülo Vildersen ja Andres Rammul.
Kõnega esines Tallinna Tehnikakõrgkooli emeriitprofessor Rein Einasto, kes pidas oluliseks
just kodupaiga ja kodutunde tähtsust inimeste elus. Rein Einasto, paevanana, on laotanud oma
vaimsuse üle oma kuningriigi – Pandivere Paeriigi Allikate Allikal, aga tänu konverentsi
korraldamisele on tema pilk nüüd keskendunud ka Kukelossile, mille arendamiseks on ta juba välja
töötanud tähelepanuväärse kava, et muuta Kukeloss rahvusvaheliseks atraktiivseks paekivi iseloomu
ja häid omadusi eksponeerivaks südamepiirkonnaks. Paevana süütas leegi väikeses paeanumas asuval küünlal ja see küünlaleek peolaual valgustas ning soojendas kõigi osavõtjate südameid piduliku lõunasöögi ajal.
Kui maitsev peopraad söödud ja pisut hinge tõmmatud, siis toimus äsja trükist tulnud Tamsalu
Lubjapäeva sündmusi kirjeldava raamatu „Lubjalinn Tamsalu 125. Andmete kogumik“ esitlus. Autor
Tiit Uus selgitas lühidalt raamatu saamislugu ja sisu ning jagas konverentsipäeva läbiviijatele ja
asjaosalistele välja nimelised raamatud.
Pidulikust lõunasöögist võtsid osa oma eriala parimad asjatundjad – juhtivad geoloogid Rein
Einasto ja Kalle Suuroja, administratiivse töö ja firmade juhtimisega tegelenud või tegelevad isikud – Tapa vallavanem Riho Tell, Urmas Tamm, Hillar Kangur, Toivo Hallik, Eha Kivisild, Andres
Rammul, Ain Aasa, Aare Limberg, Elle Allik, Eve Salu, Jaan Viktor, Malle Annus jt. Koduloo uurijad – Kalju Vaga, Ülo Vildersen, Ella Vikk ja Tiit Uus. Rein Einasto abikaasa Maie Koldits on tuntud pianist ja Gert Uiboaed Eesti Vabariigi Valitsuse sümboolikanõunik.
Tähelepanuväärne oli see, et kõiki osavõtjaid ühendas kõrge vaimsus ja otsustavus muuta
kodupaiga elu elamisväärsemaks – alates Tamsalu piirkonna ajaloo uurimisest ning pärandkultuuri
hoidmisest ja jäädvustamisest, kogukonna elutingimuste parandamisest, kodupaiga lugu ja sündmusi kirjeldamisest ning ka sponsoritest, kes selle kõik kinni maksab. Siinkohas tuleb esile tõsta ja tänada firma AS SMA Mineral juhatuse liiget Hillar Kangurit, sest tema firma tasus eelpoolnimetatud raamatu trükikulud. Selliselt toimivas imelises ühisvaimsuses ja koostöös sünnib alati midagi ilusat. Siin on tunda üksteisele toetumise siirast ja hingekosutavat rõõmu.
Lõpetuseks tuleb öelda suur tänu Laululinnu külalistemaja lahketele võõrustajatele Anne, Toivo ja Roosi Hallikule. Koosviibimine oli sisukas ja osavõtjaid sidusid mitmed ühised huvialad, kõrge vaimsus ja erialaline kompetentsus. Lahkudes jäi igale osavõtjale see koosviibimise õhkkond ja
meeleolu kindlasti veel kauaks meelde ja on mida meenutada.

Tekst ja fotod Tiit Uus