Nagu nõiavitsaga löödud kehastus üleöö Tamsalu Päevadeks (16–17 mai 2025) Meritsa maja Tamsalus, Kesk tn 2, ümber nõnda nagu nägi välja 100 aastat tagasi.
Seal asub praegu Tamsalu muuseum. Maja uste kohal olid sildid „Apteek“, „Haigla“ ja „Jaan Mürk“ kuna sada aastat tagasi oli siin apteek – juhataja, proviisor Mihkel Õunmann, arstipunkt – arst, dr Eugen Voldemar Tiltin ja kaupmees Jaan Mürgi segakauplus.
Tamsalu Päevade ja muuseumiöö puhul oli muuseum avatud 16–17 mail hommikul kella kümnest kuni kella kaheksani õhtul. Muuseumis olid väljapanekud laulupeo-, kauni kodu, perekond Meritsate ja raudtee rajamise teemadel. Oli ka fotostend, mis kirjeldas Tamsalu MS Seltsi tööd möödunud ja käesoleval aastal.
Reedel, kell 17.00 algas muuseumi endises apteegi müügisaalis loeng teemal „Tamsalu 1920-1930. aastatel“. Tiit Uus käsitles Kesk tn arengut ja sündmusi, mis siin toimunud, kuni kaasajani välja.
Andres Rammul kirjeldas põhjalikult Tamsalu pisut omapärast kujunemislugu, sest Tamsalu asus kolme valla – Einmanni, Nõmküla ja Vao valla kokkupuute kohas ning Tamsalu kaubanduse arengut kahe maailmasõja vahel. Andres nimetas, et Tamsalus oli viis poodi, raudteejaama einelaud, turuplats ja korraldati ka laatasid, vahel koguni kaks korraga, sest üks laat toimus Tamsalu Einmanni valla-, teine Nõmküla valla poolel. Kaupade valik oli rikkalik ja kaupmehi tuli kohale isegi Avinurmest. Selleks, et kaubandus sai toimida pidi rahval ka raha olema.
Seltsi juhataja tegi põhjaliku ettekande Tamsalu kultuuriloost ja Tamsalu rahvamaja saatusest. Tamsalus oli häid eestvedajaid ja kultuurilembeline publik. Rahvamaja asus vana mõisa peahoone asukohas, oli oma aja kohta väljapaistev, kuid saatus kurb, sest põles kaks korda maani maha. Alles 1980. aastal valmis uus ja kaasaegne kultuurimaja. Kultuurielu oli vaatamata kõigele väga aktiivne, sest korraldati tähtpäevadel pidusid ja esitati näitemänge.
Koduloouurija Hanno Tamm rääkis tsaariaegsest haruldasest hõbepärjast, mis imekombel säilinud Simuna kirikus ja vajab restaureerimist.
Tamsalu Kultuurimaja poolt oli korraldatud orienteerumismäng: „Kadunud on Tamsalu linnaõiguste andmise akt“! Üks mängu külastuskoht oli ka Tamsalu muuseumis, külastusaeg 19.00-21.00
Loengukuulajaid tuli kohale arvukalt, ei tahtnud apteegiruumi hästi äragi mahtuda Kohal oli Kiltsi koduloouurija Madis Michelson, kes teatas meile seniteadmata fakti, et Tamsalu raudteejaam on reljeefi arvestades üks kõrgemal asuvaid raudteejaamasid Eestis, Virumaa Teatajast oli esindatud korrespondent Andres Tohver, sündmust jäädvustas fotograaf Tiiu Heinsoo.
Tamsalu MS Selts tänab kõiki esinejaid ja osavõtjaid ning nende panust järjekordse kordaläinud huvitava ürituse puhul.
Fotod ja tekst Tiit Uus
