Eesti Paeliidu juhatuse liikme ja paevana Eino Tombergi eestvedamisel on loodud unikaalne Tamsalu lubjapark, mis on eriline kogu Euroopas, tähtis looduse- ja pärandkultuuri objekt. Lubjapargi õpperajal saab ülevaate Tamsalu lubjatööstuse rohkem kui sajandipikkusest ajaloost: maa-ahjust, peamurrust, ringahjude varemetest, taimestikust endistel tuhapuistangutel jne.
Lubjapargi loomise mõte innustas koguma mälestusi endistelt töötajatelt. See andis tõuke Tamsalu muuseumi loomiseks. 1999.aastal moodustasid pensionil kooliõpetajad, lubjatööstuse veteranid ja teised ajaloohuvilised MTÜ Tamsalu Muuseumi Sõprade Seltsi. 2001.aasta juunis, Tamsalu Päevade ajal avati Tamsalu Muuseum. Karin Poom pani kirja veteranide mälestusi. Leiti vanu pilte, plaane ja kaarte. 2002.aastal tegid lubjatööstuse veteran Endel Poom, metsateadlane Elmar Kaar ja Imbi ning Eino Tomberg Tamsalu linnavalitsuse tellimisel paemurdude ja lubjaahjude territooriumi kohta rekognoosuuringu. Vaadati üle objektid ja hinnati nende tehnilist seisundit.
26.05.2002 korraldati Tamsalus lubjapäev. Ettekannetele muuseumis järgnes bussiekskursioon lubjatehase varemete juurde, vanadesse paemurdudesse ja töötavasse Karinu paekarjääri. Püstitati ülesanne renoveerida säilinud tööstuspärand lubjatööstuse ajaloo tundmaõppimise rajatiseks – lubjapargiks.
Aastatel 2003-2008 korraldas lubjapargi rajamist MTÜ Eesti Paeliit Keskkonnainvesteerimise Keskuse (KIK) toel jätkuprojekti “Tamsalu paemurru renoveerimine” raames. Projekti juht oli Eino Tomberg. Projekti teaduslik konsultant oli mäeinsenerist tehnikadoktor Ahto Räni, töid teostas Tamsalu EPT (peainsener Märt Rebane). Paemurrud puhastati võsast ja varisenud materjalist. Rajati juurdesõiduteed paemurdude ja lubjaajudeni. Vanades paemurdudes, puistangutel ja võrdluseks kõrvalasuvas looduslikus metsas teostati metsanduslik-botaanilised uuringud. Uuriti taimestikku, mullatekkeprotsesse jne. Seal oli uuringu üks teostajaid Anneli Tell.
Olulised objektid tähistati teabetahvlitega. Anti välja prospekt „Tamsalu Lubjapargi teejuht 2005″ ja voldik “Tamsalu lubjapark. Looduse- ja pärandkultuuri õpperajad” (2008). Need on Tamsalu muuseumis olemas.
9.09.2005 paekonverentsil “Mahajäetud tööstusmaastik Tamsalu Lubjapargiks” avati lubjapark piduliku etendusega “Lubivalgeke ja 7 paemurdjat” ja anti üle linnale ja koolile – mäenduse ja geoloogia auditooriumiks. Etenduse läbiv teema oli paemurdmise näitlik tutvustus. Etenduse lavastas Tiia Uudeberg ja esitas kultuurimaja näitetrupp koos koolinoortega.
Lubjapargis on korraldatud õuesõppe päevi:
28.05.06 Tamsalu päevade ürituste raames rattaretkest osavõtjatele.
4.06.06 Rahvusvahelisest folkloorifestivalist „Porkuni Pillar” osavõtjatele.
13.17.06 Pandivere loodusainete kooliõpetajatele.
Osavõturohkeim oli 9.06.2009 Kristel Vilbaste ja Mikk Sarve juhitud õpetajate koolituspäev Tamsalu gümnaasiumis ja lubjapargis ning Porkuni paemuuseumis. Osales 52 inimest. Koolituse korraldas Aadu Uudmäe Tamsalu Muuseumi Sõprade Seltsist.
29.05. 2009 salvestas saate lubjapargis ja Porkuni paemuuseumis Eesti Televisiooni “Prillitoosi” võttegrupp.
2012.aastal rekonstrueeriti endiste töökodade kompleks lubjapargi infokeskuseks vabaõhu auditooriumi ja teabetoaga. Selle töö korraldas Tamsalu vallavalitsus (Toomas Uudeberg, Riho Tell) koostöös Pandivere Arendus- ja Inkubatsioonikeskusega (Aivar Niinemägi) LEADER programmi toel. Uuendati ka lubjapargi õpperaja teabetahvlid. KIK-i toetusel koostati paekivi õpimapp põhikooli õpilastele. Mapis on 10 lamineeritud infolehte ning 9 töölehte. Mapp on allalaetav paemuuseumi kodulehelt.
Allikas: Eino Tomberg. 01.02.2013.Tamsalu lubjapargist on kujunenud rahvusvahelise ökoturismi objekt ja õues õppimise koht. Maaleht.
Lubjapargi projektiga tuleks edasi tegeleda. Lubjapargis olemasolevat tuleks korrastada. Ringahjude varemed ja korsten on muutunud juba varisemisohtlikuks. Seega need varemed tuleks üle vaadata ja konserveerida. Tamsalu inimesed ja omavalitsus peaksid teadvustama sellise olulise tööstuspärandi säilitamise ja tutvustamise vajadust Eesti ja teiste maade huvilistele.
