1919 a. jaanuaris alustas kool tegevust iseseisvas Eesti Vabariigis. Kuna Eesti Vabariigis muudeti algkool 6-klassiliseks. Kuna klasse oli rohkem, tekkis ruumipuudus.

Kuni 1919. aastani töötas kool Uudekülas kivikoolimajas ja ka talupidajate käest üüritud ruumides. 1919. aastal viidi osa klasse Tamsalu mõisa endisesse valitsejamajja. Valitsejamajja paigutati koolijuhataja korter ja kuues klass.[1]

1920 aasta mais sai kool endale Tamsalu mõisa härrastemaja koos selle juurde kuuluva territooriumiga.[2] 1920. aastal paiknes seega 2 klassi Uudeküla koolimajas, 4 klassi, koolijuhataja ja 3 õpetaja korterid Tamsalu mõisa endises härrastemajas, osa õpetajate kortereid jäi endiselt Tamsalu mõisa valitsejamajja. Sellest alates hakkas kool kandma Tamsalu algkooli nime.

Kooliks kohandatud Tamsalu mõisa härrastemaja muutus pikapeale kasutuskõlbmatuks. Oli karta ruumide sisselangemist. Lõpuks otsustas Nõmmküla vallavalitsus kooli Uudeküla mõisamajja üle viia. Selle hoone remontimiseks ja ümberehitamiseks oli raha vaja. 1929/1930. õppeaastal töötati veel Tamsalu mõisahoones, kus vihmaste ilmadega tuli varjulisemat paika otsida, sest katus oli katki. Lagedele olid toed alla pandud, et need sisse ei kukuks.

1930 aasta suvel alustati Uudeküla mõisamaja ümberehitamist. 1931. aasta jaanuaris, kui Uudeküla mõisamaja remont lõpetati, saadi jälle ühes vahetuses tööd alustada.

Vanas nn kivikoolimajas olid klassiruumid päris avarad, aga külmad. Seal ei olnud jalutusruumi ja riidehoidu. Mõisamajast ümberehitatud koolimajas olid ruumid küll soojemad ja valged, aga väga väikesed. Sealgi puudus jalutusruum ja võimla.

Uus puidust maja oli kaetud voodrilauaga ja värvitud roheliseks. Selle üks ots oli kahekordne. Seal elas koolijuhataja Herbert Tubro oma perekonnaga, tal oli 2 tuba ja köök. Samuti elas selles majas kooliteenija. Neli õpetajat ja üks kooliteenija elasid mujal. Ühe õpetaja korter oli kivikoolimajas. Mõlemas koolimajas oli ahjuküte. Talvel olid ruumid suhteliselt külmad: näiteks 1936. aasta veebruaris oli klassides temperatuur 10-14 kraadi.  Klassitubade põrandaid pesti neli korda õppeaasta jooksul ja õlitati samuti 4 korda. Vett saadi kiviraketega ja kaanega kaetud kaevust. Joogiks tarvitati keetmata vett. Väljakäigud olid õues, seal oli poistele kaks istekoha ja tüdrukutele samuti kaks istekohta. Mõisahoonest ümber ehitatud majal oli kaks sissepääsu: üks neist viis klassiruumidesse, teine koolijuhataja korterisse ja kantseleisse. Esikust sai suuremasse ruumi, mille seinte ääres asusid riidenagid ja alused välisjalatsite paigutamiseks. Selles ruumis toimusid ka võimlemistunnid ja vahetunnil oli see jalutusruumiks. Nimetatud ruumi paremas seinas asus uks, mis viis pikka klassiruumi, kus oli vaid üks rida pinke, Tavaliselt oli seal VI klass.

Samast ruumist viis uks ka õpetajate tuppa ja kantseleisse. Jalutusruumist otse läks uks kolmandasse klassi, kus koolipingid paiknesid kolmes reas. Ühtlasi asus selle klassi ühes otsas nn koolikooperatiiv, kus müüdi vihikuid ja kirjatarbeid. Müüjaks oli korrapidaja-õpetaja, keda abistas üks õpilane. Klassi seinte ääres asusid suured kapid, kus paiknes kooli raamatukogu ja ka Tamsalu Haridusseltsi raamatukogu. Raamatukogude eest vastutas õpetaja Frederike Merits.

Eesruumi vasakus nurgas olevast uksest pääses suuremasse klassiruumi, kus tavaliselt oli IV klass. Seal oli neli rida pinke, ühes nurgas harmoonium ja seinal suur tahvel. Seda ruumi kasutati ka esmaspäevasteks palvetundideks, ühisaktusteks jne. Ruum mahutas umbes 80-90 inimest. Eesruumi kõige vasakpoolsem uks viis ühte nurgaklassi, kus tavaliselt paiknes V klass. Ruumis oli neli pingirida, see oli väga kitsas. Valgust andsid gaasilambid, elektrit ei olnud.

Vanemas – kivikoolimajas õppisid kaks esimest klassi. Ka seal olid õlitatud põrandad ja valgust andsid petrooleumilambid.

Uudeküla koolimaja juures oli ilus kooliaed ja park. See oli alati korras. Kellelegi ei tulnud pähe sealt midagi loata võtta või lõhkuda. Aia eest hoolitses loodusteaduse õpetaja Elsa Kurs.

Allikad:

Hirtentreu, A., Kivisild, K., Käär, S., Laansoo, K., Nõmmann, M., Peil, S., Rässa, B., Uiboaed, G. (2001). Tamsalu kooli ajalugu. [Uurimistöö]. Tamsalu Gümnaasium. Tamsalu<
Roots, A. (1989). Ülevaade Tamsalu Keskkooli ajaloost. [Kodu-uurimuslik töö]. Tamsalu Keskkool: Tamsalu.
Tubro, H. Tamsalu algkoolist. (1936). Ühismõtted. ÜENÜ Tamsalu osakonna aegkiri. 22.02. Nr 3.2. aastakäik. www.digar.ee/arhiiv/ru/download/225152 (4.02.2018).

[1] Airi Roots, lk 5.

[2] Airi Roots, lk 5.