Muuseumisõprade jõululõuna Laululinnus

Laupäeval 14.12.2024 kogunes jõululõunale Laulinnu Külalistemaja ilusasse suurde saali hulgaliselt muuseumisõpru, et nõu pidada, teha kokkuvõte möödunud aastast, ning tähistada Tamsalu Muuseumi Sõprade Seltsi 25 aastapäeva. Maja perenaine Anne Hallik koos oma meeskonnaga oli katnud külaliste jaoks kauni laua.

Külla oli saabunud ka Tamsalu Muuseumi Vaim, kes vaimustas eriliselt oma kohalolekuga kõiki külalisi. Muuseumi Vaimul on hea läbisaamine ka Tamsalu Vaimuga, keda kehastasid Tamsalu arengusse panustanud suuremates ettevõtetes töötanud külalised oma mälestustes. Seltsi liikmete ja külaliste hulgas oli päris palju Tamsalu EPT endisi ja praeguseid töötajaid, ka Lubjatehas ja TERKO oli esindatud. Hõljus ka Tamsalu Kooli Vaim, keda kehastasid mitmed endised ja praegused õpetajad. Meie seltsi esimese juhatuse liikme ja seltsi loomise mõtte algataja Johannes Eermanni Vaimu esindas tema poeg Vahur. Kohal oli ka Akadeemilise Vaimu kandja Tallinna TKK emeriitprofessor Rein Einasto koos abikaasa Maiega. Ka Porkuni Vaimu esindaja Ella Vikk viibis peosaalis. Tapa Valla Vaimu esindasid vallavanem ja meie seltsi liige Riho Tell ning Kultuurikeskuse direktor Heili Pihlak. Sellises vaimustavas ja rõõmsas seltskonnas kulgeski meie jõulueelne pidulik koosviibimine.

Koosviibimise avas TMSS juhataja Maie Nõmmik, kes tegi lühiülevaate meie seltsi tegevusest ja sündmustest käesoleval aastal, ning soovis kõigile osavõtjaile rahulikku jõuluaega ja head peotuju. Järgnevalt sai sõna tervituseks Tallinna TKK emeriitprofessor Rein Einasto.

Emeriitprofessor Rein Einasto selgitas kuulajaile maailma hetkeolukorda käesoleval keerukal ajal, võimalikke arengusuundi ja oma tulevikunägemust. „Valitsejate egokeskne eluviis on viinud elukeskkonna üha enam üle taluvuse piiri (Rooma Klubi juba 1972). Nüüd ei saa inimene enam olla kõigi väärtuste mõõt! Ülimaks saab olla harmooniline kooselu Inimese ja Looduse ökosüsteemis. Süveneb looduse ja inimese, väikese ja suure, riigi ja rahva, keskvalitsuse ja omavalitsuste, vaimu ja võimu, rikkuse ja vaesuse, demokraatia ja diktatuuri, töö ja kapitali, linna ja maa, noorte ja vanade, Esimese ja Teise Eesti, riigi tulude ja kulude, koostöö ja konkurentsi, erakondade, korra ja kaose üleliigne vastanda(u)mine.

Maailm on kaotanud juhitavuse. Võim peab vaimustuma, vaim – võimustuma. Eesti LOODUSE, rahvuse, keele ja kultuuri kestmiseks läbi aegade vajame mahekultuurset mõtte-, tunde- ja elulaadi, Looduse ja Inimese harmoonilist, öko-sotsiaalset kooselu. Kujunev Mahekultuurne Eesti eeldab peale looduse puhtuse, selle saastamise vältimise kõigepealt puhast vaimset keskkonda, mõtte- ja hingepuhtust, kus süva- ja kõrgkultuur on esimuslikud kõigis eluvaldkondades, kaasaarvatud äri ja poliitika.“

Pärast emeriitprofessori sisukat ettekannet toimus autasustamis-tseremoonia. Muuseumisõprade seltsil on kombeks õnnitleda ja autasustada seltsi juubilare aukirjadega. Lisaks jagati välja kümmekond tänukirja seltsi väärikamatele liikmetele ja toetajatele. Seejärel kanti lauale veel aurav, äsja ahjust tulnud ja särisev seapraad hapukapsa ning verivorstiga. No mida veel tahta. Pärast kehakinnitust tutvusime Sirje Luige poolt koostatud väikese slaidiseeriaga meie seltsi käesoleva aasta tegemistest ja Ella Vikk tutvustas Porkuni koduloo kokkuvõtet raamatute „Porkuni ajapeegel“, „Eestimaa veetorn“ ja „Minu linnuke“ ainetel.

Pärast jõululaule tutvustas Tiit Uus äsja trükikojast saabunud raamatut „Tamsalu Muuseumi Sõprade Selts 25. Kogumik.“ Raamatus on toodud lühikokkuvõte Tamsalu arengust, raudtee rajamisest ja lubjavabrikute tööst, aga ka ülevaade seltsi loojatest, ning seltsi tegevusest 25 aasta jooksul. Nimelised raamatud jagati kõigile seltsi liikmetele, toetajatele ja kutsutud külalistele.

Pärast seltsi raamatute väljajagamist võttis Tiit Uus veelkord sõna ja teatas, et ega need raamatud, mida siin tutvustati, pole veel kõik. Emeriitprofessor Rein Einastol oli käesoleva aasta suvel 90 juubelisünnipäev ja seks puhuks andis ta välja raamatu „Kivis on elu ja mõtiskelu. Riimitud read.“ Rein Einasto, peale selle et ta on Eesti tuntuim kiviteadlane, Paevana, Pandivere Paekuningriigi valitseja, on ta andekas ka muudel aladel. Tal on ideaalne muusikaline kuulmine, aga ka oskab ta seada sõnu riimiridadeks teda huvitavatel teemadel. Ja teemasid on mitmeid. Ta on tunnustanud oma riimidega Eestimaa loodust, oma õpetajaid, kaastöötajaid, sõpru ja lähedasi inimesi jm. Eriline žanr on Reinul aga lembeluule õrnemale soole ja selleks on tal jätkunud palju kauneid sõnu. Sõnavõtja esitas ka katkendi Rein Einasto loomingust ja tundus, et saalisolijad kuulasid seda üsna tähelepanelikult.

Lühikese peokõne pidas ka Tapa vallavanem Riho Tell, kes rõhutas, et ühise eesmärgi nimel peame me kõik pingutama.

Koosviibimine oli kestnud juba mitu tundi ja väljas hakkas pimedaks minema. Aeg oli hakata end sättima koduteele. Seltsi pidulik koosviibimine oli huvitav ja meeldejääv. Suured tänud seltsi juhatajale Maie Nõmmikule, Malle Annusele, aga ka Laululinnu Külalistemaja lahkele perenaisele Anne Hallikule, Toivole, Kajale ja Randole.

Kohtume aasta pärast jälle!

Koostas Tiit Uus Fotod Tiit Uus ja Hannele Valdok