Kord aastas, laupäevasel maiõhtul avavad muuseumid ja teised mäluasutused oma uksed, et tähistada üle-euroopalist muuseumiööd. Selles ürituses osales ka Tamsalu Muuseum. Ülevabariigilise muuseumiöö motoks oli „Öös on vabadust“.
Tamsalu Muuseumi uksed olid avatud külastajatele laupäeval 18.05.2024 kell 17.00–20.00. Esimesed külastajad saabusid juba kella viie paiku ja Tamsalu muuseumi juhataja Maie Nõmmik tutvustas muuseumi ning väljapanekuid. Vanad apteegiruumid olid sisustatud teemakohaselt. Stendidelt vaatasid vastu kunagised Tamsalu apteegi ja haigla töötajad. Külastajad tundsid rõõmuga ära endised tuttavad või sõbrad. Sisustatud oli ka apteegi juhataja Mihkel Õunmanni kabinet koos töölaua ja ravimite riiuliga.
Soovijatel oli võimalik osaleda esemete otsimismängus muuseumis. Rõõm oli näha, et sellest mängust võtsid osa noormehed Tamsalu Gümnaasiumist.
Muuseumiöö kulges rahulikus tempos. Muuseumiöös osalejate seltskond vaheldus, ühed saabusid teised lahkusid. Kokku oli külastajaid üle viiekümne. Eha Ringinen ja Sirje Luik olid katnud suurepärase suupistete laua ja koos hõrgu teega maitsesid küpsetised ülihästi.
Muuseumiöö heaks kordaminekuks andsid panuse ruumide korrastamise ja sisustamise näol paljud Muuseumi Sõprade Seltsi liikmed. Eriti väärivad esiletõstmist seltsi juhataja Maie Nõmmik, Malle Annus, Eha ja Riho Ringinen, Hannele ja Leho Valdok, Sirje Luik, Andres Rammul, Elle Allik, Tiit Uus jt. Kiitust väärib ka firma Uudeküla Ehitus OÜ ja juhataja Martin Uudeküll, kes väga kiiresti jõudis korraldada muuseumi korrastamisel nii sise- kui ka välistööd. Aega teadagi oli meil napilt.
Külastasime ka Meritsa maja teist korrust. Teadjamad külastajad oskasid isegi öelda, millistes tubades ja missugused haiglaruumid kunagi olid olnud. Ühes ruumis maja nähtava palkidest välisseina juures tutvustas Tiit Uus lühidalt Meritsa maja saamise- ja kasutamiselugu. Gert Uiboaed oli valmistanud ilusad Tamsalu Muuseumi rinnamärgid, mis meeldisid kõigile. Poisid küsisid veel pärast muuseumiöö lõppugi, kas Tamsalu Päevade aegu neid jagatakse. Andsin lootust, et jagatakse küll.
Kokkuvõtvalt võib nentida, et muuseumiöö läks enam-vähem korda. Hakkame valmistuma Tamsalu Päevadeks.
Meritsa maja palkseinad
Tiit Uus. Sõnavõtt 2024 „Muuseumiöö“ sündmuste raames Meritsa maja II korrusel palkseina avatud fragmendi ees.
Teie ees on Meritsa maja palksein, mis siia ehitatud juba 100 aastat tagasi osavate meistrite poolt. Seinapalgid on varatud ja turbasamblaga korralikult tihendatud, et toasoojus välja ei pääseks või ka vastupidi.
Puutaimed, millest need palgid välja saeti nägid päikesevalgust juba veelgi varem, umbes 100 aastat enne seinapalkideks saagimist. Neisse palkidesse pole seotud üksnes suurel määral süsinikku, vaid enne palkideks saamist nägid need puutaimed Tamsalu kujunemist 19. sajandi kolmandast aastakümnest kuni Eesti Vabariigi iseseisvumiseni ja pisut hiljemgi, nägid raudtee ehitamist ja kuulsid esimest rongivilet ning nägid, kuidas rajati lubjatehased. Neis palkides sisaldub ka Tamsalu arengu ajalugu mõisasüdamest töölisasulani.
Selle maja rajas Tamsalu koolmeister Jakob Merits koos kooliõpetajast abikaasa Friederikega. See oli üks esimesi Tamsalu eramaju ja esimene Kesk tänava maja. Apteegile kuulusid Meritsa maja esimesel korrusel asuvad ruumid, kus olid müügisaal ja laboratoorium rohtude valmistamiseks ning nende kõrval apteekrite eluruumid – kokkuvõttes pool esimesest korrusest. Siin majas teisel korrusel olid perekond Meritsa, ja dr Tiltini eluruumid. Majas oli arstipunkt, apteek ja Tamsalu esimene raamatukogu, aga ka Jaan Mürgi kauplus. See oli Tamsalu rahvale tuntud maja, võib öelda, et Tamsalu sümbol. Pärast nõukogude võimu kehtestamist muudeti arstipunkt Tamsalu haiglaks. Siin oli ka haigla sünnitusosakond. Paljud Tamsalu elanikud on Tamsalu haiglas sündinud. Mitmed Tamsalu Muuseumi külastajad on seda kinnitanud ja meenutanud, et on siin ilmavalgust näinud.
Niisiis, see maja on Tamsalu sümbol ja sümboleid tuleb austada. Ainuüksi mõte selle maja lammutamisest on ketserlik. Tamsalu Muuseumi Sõprade Seltsi eesmärk on see maja säilitada tuleviku põlvkondadele ja see mõte võiks laieneda kogu Tamsalu rahvale. Esmajoones on vaja maja väljastpoolt konserveerida ja hiljem majanduslike võimaluste avanedes tuleb see maja renoveerida.
Pingutagem selle nimel!
Fotod ja tekst Tiit Uus
