Teisipäeval 26.03.2024 korraldas Murtud Rukkilille Ühingu esimees Enno Uibo,
märtsiküüditamise mälestuspäeva raames, ühingu liikmetele ja mõttekaaslastele külastuse Tallinna
okupatsiooni ja vabaduse muuseumi Vabamusse ning pärastlõunal Tallinna Raekojaga tutvumise.
Tallinna linna ja MTÜ Murtud Rukkilille Ühingu vahel on sõlmitud koostöölepe juba 14. septembril 2007. aastal. Tallinn on igati toetanud ühingu tegemisi. Ühingu liikmeid oli Tallinnast, Tartust,
Kuusalust, Tamsalust ja mujaltki. Tutvumisest Vabamuga ja kohtumistest represseeritutega võtsid
osa ka Tamsalu ja Tallinna Gümnaasiumite õpilased koos ajalooõpetajatega. Ühingu kohalike
organisatsioonide juhtidest võtsid üritusest osa Raimo Ladva Tartust ja Malle Annus Tamsalust.
Vabamus tervitas meid sissejuhatava avakõnega NoVa tootejuht Ede Schank Tamkivi ja
andis järgnevalt sõna MRÜ esimehele Enno Uibole. Enno Uibo selgitas koolilastele üldiselt
Nõukogude Liidu repressiivorganite olemust ja küüditamise põhimõtet enda võimu kindlustamiseks
vallutatud riikide allutamisel. Ta luges ette ka „Siberis hukkunud represseeritute hingede palve“,
mis koostatud küüditatute poolt tolleaegse tuntud vene laulu viisil.
Järgnevalt jagas Tamsalu MRÜ osakonna juht Malle Annus, kes viidi juba lapsena Siberisse, oma
mälestusi Siberi radadelt.
Pärast kõnede lõppu liiguti keldrikorrusele, kus Malle Annus ja Anne-Elss Hiiop
tutvustasid Tamsalu õpilastele küüditamisel kasutusel olnud loomavagunit ning vitriinides välja
pandud esemeid.
Pärast kõnede lõppu koguneti laudkondadesse, kus Siberisse küüditatud inimesed jagasid
oma mälestusi tollest kaugest ja koledast ajast ning vastasid õpilaste küsimustele. Laudades
vahetusid õpilaste grupid umbes iga kümne minuti järgi ja liikusid järgmisesse lauda. Nõnda said
õpilased kuulda erinevate küüditatute mälestusi.
Külastus Vabamusse oli kindlasti vajalik ja õpetlik selgitades kooliõpilastele 75 aastat tagasi
toimunud jõhkrat kuritegu Eesti rahva vastu. Kahjuks pole midagi muutunud Venemaal. Taolisi ja
veelgi räigemaid kuritegusid sooritab okupant tänapäeval vaba ja sõltumatu Ukraina rahva vastu.
Toetame Ukrainat ja loodame et Ukraina võidab.
Pärastlõunasel ajal, kell 15.30 oodati meid Tallinna Raekotta. Tallinna Raekoda on vanim ja ainus
säilinud gooti stiilis raekoda Põhja-Euroopas. Raekoda on euroopaliku linnavõimu sümbol. Juba 1248.aastal kinnitas Taani kuningas Erik IV Adraraha Tallinnale Lübecki linnaõiguse, millele
toetudes alustas raekojas tööd hansakaupmeeste seast valitud raad. Selle sammuga astus Tallinn
Euroopa õigusruumi. Raekoja esmamainimine 1322. 2005 pälvis Tallinna raekoda 1999–2005
toimunud restaureerimiste eest Europa Nostra preemia (Euroopa Kultuuripärandi auhind).
Linnavalitsus töötas raekojas kuni 1970. aastani. Tänaseni täidab raekoda oma ajaloolist funktsiooni
linna esindushoonena.
Raekojas juhatati meid kodanikesaali. Kodanikesaali seintel hoitakse ka 1547. aastast pärit
rae piltvaipade koopiaid. Kodanikesaalis pidas päevakohase kõne ekslinnapea Mihhail Kõlvart.
Pärast Kõlvarti kõnet tervitasid kohalviibijaid Enno Uibo ja Raimo Ladva ning andsid Mihhail
Kõlvartile üle Murtud Rukkilille Ühingu aukirja ning mälestusmedali.
Kodanikesaalist liikusime edasi raesaali. Raesaal on raekoja kõige tähtsam ruum. Seal
pidasid raehärrad oma istungeid ja võtsid vastu otsuseid. Raesaali mugavuste hulka kuulus see, et
seda sai kütta. Keskajal ei olnud igas ruumis kaminat või mõnda muud küttesüsteemi, mis talvel
oleks sooja andnud. Nurgas seisev kahhelahi ehitati alles mitu sajandit hiljem. Raesaali seintesse
on müüritud kaks rahakappi. Kappide tammepuust uksi (tamm on väga vastupidav puu) kannavad
tinutatud raudhinged. Neid uksi sai lukku keerata, sest kappides hoiti raha, dokumente ja muid
väärtuslikke asju. Raesaali kõrval asuvas kämmereis peeti arvet linna kulude ja tulude üle. Ainult
kämmerei kaudu pääses varakambrisse. Seal talletati rae kallihinnalisi tina- ja hõbenõusid ning
muud suuremõõtmelist varandust, mis raesaali kappidesse ei mahtunud.
Meile oli raesaalis kaetud pidulik laud rikkalike suupistetega. Raesaalis liikus ringi ka
Mihhail Kõlvart ja temaga oli võimalus vestelda ning koos temaga lasta end ka pildistada.
Tekst ja fotod Tiit Uus
