Pühapäeval 30.03.2025 toimus Tamsalu Kultuurimajas konverents „Eesti keel võõrsil ja kodus“ tähistamaks äsja möödunud emakeele päeva ja eesti raamatu 500 aastapäeva.
Konverentsi valmistas ette ning viis läbi Tamsalu Muuseumi Sõprade Selts koostöös Murtud Rukkilille Ühingu ja Tamsalu Kultuurimajaga.
Konverentsisaali kogunes üle viiekümne osavõtja Lääne-Virumaalt ja mujaltki. Murtud Rukkilille Ühingu esimees Enno Uibo koos abikaasa Enega ja Heino Tina sõitsid Tamsallu Kuusalust, aga Mare Tammerand Arukülast.
Porkuni paesõpradest võtsid konverentsist osa Ella Vikk, Jaan Viktor ja Paeroosi talu peremees Ain Aasa. MTÜ Viru Instituuti esindas projektijuht Marge Lepik. Pealinn oli esindatud mitmete väärikate osavõtjate ja ettekannete esitajatega. Repressioonide muuseum Vabamu oli kohal koos videogrupiga.
Kultuurimaja poolt oli ettevalmistatud väikene kohvilaud koos maitsvate suupistetega, kus külalised said end reisiväsimusest turgutada kuuma kohviga, pisut omavahel vestelda ja häälestada end konverentsilainele.
Konverents pakkus väärtuslikke arutelusid ja tõi kokku keelehoidjad, teadlasi ja ajakirjanikke, kes kõik panustavad eesti keele püsimisse ja arengusse. Konverentsi töö jäädvustasid videolindile Tamsalu Kultuurimaja videooperaatorid Kerdo Vainer ja Sten Lenar Nirgi.
Kell 11.30 avas moderaator Andres Rammul konverentsi, andes kõigepealt sõna TMSS juhatajale Maie Nõmmikule, kes tervitas külalisi, tutvustas lühidalt konverentsi korraldamise eesmärke ja soovis kõigile ilusaid elamusi. Järgmisena tervitas Tapa vallavanem Riho Tell osavõtjaid ning soovis kõigile edu ja häid mõtteid ettekannete kuulamisel.
Esimese ja väga põhjaliku ettekande esitas MRÜ Tamsalu piirkonna represseeritutega töö korraldaja ja organiseerija Malle Annus teemal „Eesti keele säilimine küüditatute peredes“. Malle tõi oma ettekande käigus välja personaalselt Siberisse küüditatud Tamsalu inimeste, kes olid tol kaugel ja kurjal ajal alles väikesed lapsed, ülestähendatud mälestused ja päevikud, mida ilmestasid Siberi pildid ekraanil.
Järgmisena esines doktorikraadiga eesti kirjandusteadlane ja õppejõud, praegu Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteadur, Tiina Ann Kirss teemal „Eesti keel ja eesti kirjasõna väliseestlaste kogukonnas“. Ettekanne oli ülevaatlik tuues välja väliseestlaste kogukondades eesti keele säilimiseks korraldatud regulaarseid veebikoolitusi ja on loodud väliseesti õppekeskused üle ilma. Alates 2024. aastast koordineerib väliseesti koolivõrgustiku tegevusi Eesti Keele Instituut, viies ellu Keeleprogrammi 2024─2027, et toetada eesti keele õpet väliseesti kogukondades.
Doktorikraadiga, ajakirja VÄLIS-EESTI peatoimetaja Leili Utno, esitas väga huvitava ettekande „Ajakirja VÄLIS-EESTI roll eestluse hoidmisel“ Ajakiri on asutatud juba 1928 aastal. Ajakiri tutvustab väliseestlastele kodumaal, aga ka välismaal toimuvaid sündmusi eestluse edendamisel. Ellu jääb ja areneb vaid see rahvas, kes tahab ja suudab säilitada oma materiaalset ja vaimset kultuuripärandit. Tähtsaim on meie eesti emakeel ja selle kasutamine kõikides eluvaldkondades. Eesti keel on kujundanud meie mõtteviisi, mis on eestlaste ühine vaimne kultuuripärand.
Väga emotsionaalse ja ilusa ettekande esitas omaaegse Tamsalu eesti keele õpetaja ja Tamsalu Muuseumi Sõprade Seltsi ühe rajaja, Linda Reimanni lapselaps Kadri Reimann, kes tutvustas oma vanaema, õpetaja Linda Reimanni ulatuslikku pärandit, rääkides ka isiklikke mälestusi oma vanaemast, keda ta iseloomustas väga teotahtelise, rahuliku ja kindla mõtteviisiga inimesena, kes pühendas haridusele oma elust ligemale viiskümmend aastat. Peale selle oli ta oma perele hea ema ja vanaema.
Tamsalu Gümnaasiumi vilistlane, Eesti Rahvusringhäälingu ajakirjanduseetika nõunik Tarmu Tammerk avaldas mõtteid ajakirjanduse ja keele seostest ning meenutas oma klassijuhataja Linda Reimanni inspireerivat tööd.
Väga huvitava ettekande esitas Tartu Ülikooli Vana Testamendi ja semitistika professor Urmas Nõmmik, kes andis ülevaate Piibli tõlkimisest.
Sõnavõtuga esinesid veel TTK emeriitprofessor Rein Einasto, kes rõhutas, et kõige olulisem on kodukoha tähtsus ja paigavaim, kus juba väikese lapsel tekib armastus oma kodu, lähedaste, koduküla, kodulinna ja kodumaa vastu. TMSS-i eesmärk ongi muuseumitööga teadvustada ja hoida sidet põlvkondade vahel, tutvustades Tamsalu ning TMSS-i tööd ja Tamsalu väärikaid inimesi laiemale ringkonnale, suurendades nõnda kohaliku kogukonna ühtekuuluvustunnet kodupaiga väärtustamise kaudu.
Murtud Rukkilille Ühingu nimel tänas ühingu juhataja Enno Uibo konverentsi korraldajaid ja esinejaid, ning autasustas MRÜ teenete medaliga Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteadurit Tiina Ann Kirssi.
Repressioonide muuseumi Vabamu NoVa tootejuht Ede Shank Tamkivi koos videooperaatoriga jäädvustas Tamsalu represseeritute mälestusi Siberimaal. Sõnavõtus tutvustas Ede Vabamu tööd represseeritute mälestuste kogumisel ja jäädvustamisel.
Tamsalu kooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja Hannele Valdok luges ettekannete vahel sobivaid luulekatkeid vahepaladeks, mis sidus kogu konverentsi töö ühtseks tervikuks.
Konverentsi moderaatoriks oli Andres Rammul ja tema esinemine oli muljetavaldav.
Kogu konverentsi töö koos väikese kohvipausiga oli nauditav, ettekanded põhjalikud ja infoküllased ning konverents sujus plaanipäraselt vastavalt päevakorrale.
Tänada tuleb kõigepealt korraldajaid, TMSS-i liikmeid, eelkõige juhatajat Maie Nõmmikut, Tamsalu Kultuurimaja kultuurijuhti Kerli Rellit. Seltsi liikmetest andsid suure panuse konverentsi heaks kordaminekuks veel Andres Rammul, Malle Annus, Sirje Luik, Eha ja Riho Ringinen, Hannele Valdok, Elle Allik ja Tiit Uus.
Tänud kõigile ettekannete ja sõnavõttude esitajaile.
Vallalehe „Sõnumed“ toimetaja Kuido Merits esitas FB-s lühiülevaate konverentsi tööst.
Eriti armas oli näha, et külaliste hulgas oli ka Linda Reimanni poeg Ivar Reimann koos noorema tütre Kadriga, mis näitab huvi ja järjepidevust oma ema ja vanaema elutöö väärtustamisel.
Pärast konverentsi lõppu Tamsalu Kultuurimajas oli soovijail võimalus külastada veel Tamsalu koduloomuuseumi, Kukelossi ja Saja Tamme Parki.
Koostas: Tiit Uus
Fotod: Kuido Merits, Mare Tammerand ja Tiit Uus
