Rapla südames avati Raplamaa endistele metsavendadele mälestuskivi. Mälestusmärgile on pronksi valatud Raplamaa kujutis 180 nimega. Need mehed ja naised, kelle nimed leiame siin pronksis, uskusid oma võitlusesse, lootsid vaba Eesti saabumise ja armastasid oma rahvast, riiki ja vabadust. See usk, lootus ja armastus on asendamatu ka täna meie kaitsetahtes.
Arthur Uus sündis Käru vallas Ingliste külas Metsavahi talus. Tema isa Mihkel Uus oli väga eestimeelne mees ja kasvatas ka oma peret samas vaimus.
Arthur Uus võttis aktiivselt osa Kaitseliidu tegevusest, olles kohaliku rühma pealik. Tema tütar Selma Ihoma (Uus) meenutas kunagi, kuidas nende kodus Kädva lähedal Metsari talus korraldati Kaitseliidu pidusid ja muid üritusi. Artur Uus oli ka kirglik jahimees ja teda võis tihti näha koos oma isa Mihkel Uusiga jahipüssiga metsas kõndimas.
Pärast II maailmasõja lõppu ja Eesti Vabariigi okupeerimist Nõukogude Liidu poolt otsustas Arthur Uus oma perega mitte alluda nõukogude võimule ja minna metsa varjule. Algas n-ö metsavenna elu ja Arthur suutis oma peret varjata kuni 1950. aasta märtsi kuuni, kui saabus saatuslik hetk ja 23. märtsi varahommikul tappis äraandja poolt kohale juhatatud NKVD hävitusrühm Arthur, Helmi ja Helmuth Uusi. See oli jõhker kuritegu, mis ideoloogilise võitluse käigus viidi täide kohalike nõukogude võimu esindajate poolt. Vähe sellest, Arthuri tütar Selma Uus arreteeriti ilma mingi süüta ja teda loksutati aastaid mööda Venemaa vangilaagreid, enne kui süüd leidmata vabastati.
Metsavendade Austuskivi avamine Raplas oli korraldatud ja viidi läbi äärmiselt suurejooneliselt. Piduliku sündmuse juhatas sisse Eesti Endiste Metsavendade Liidu juhatuse liige Heiki Magnus. Automaatrelvadest aupaukude saatel eemaldasid Austuskivilt katte Raplamaa valdade esindajad ja Tsiviilkaitse esindaja. Heiki Magnus sõnas, et see Austuskivi on esimene taoline metsavendade mälestuseks püstitatud mälestusmärk terves Eestis. Järgnes pidulik Eesti Vabariigi Hümn – Raplamaa Noore Muusiku 2025 tiitli omanik Rednar Moks esines saksofonil. Järgnes ühispärja asetamine ning lillede, küünalde ja pärgade asetamine erinevatelt organisatsioonidelt ning isikutelt.
Kõnega esines justiits- ja digiminister Liisa Pakosta, kes jõuliselt rõhutas metsavendade vabadusetahet ja vaprat vastupanu võideldes oma kodumaa vabaduse eest vallutajate vastu, sageli oma elu hinnaga. Liisa Pakosta nimetas, et ka käesoleval ajal, kui Ukraina rahvas võitleb vabaduse eest kaitstes sellega kogu Euroopat Venemaa invasiooni eest, peame me toetama Ukrainat ja vajadusel olema valmis ka oma kodumaa kaitseks.
Tänu- ja tervituskõnedega esinesid: ROLi esindaja Heiki Hepner, Eli Pilve Eesti Sõjamuuseumist, Kohila vallavanem Allar Haljasorg, Käru endine vallavanem Elari Hiis ja KL Rapla maleva pealik Indrek Jürgenson. Austuskivi õnnistas EELK Rapla Maarja-Magdaleena koguduse õpetaja Mihkel Kukk. Järgnes erinevate organisatsioonide liikmete ühispildistamine ning kõige lõpuks tehti kõigi osavõtjatega ühispilt. Rahvast oli kogunenud päris palju, võib-olla paarsada inimest. Kohal olid kaitseliitlased, nais-kodukaitsjad, noorkotkad ja kodutütred.
Metsavendade Austuskivi avamine oli väga meeleolukas, südamlik ja emotsionaalne isamaaline üritus, mis lisas kõigile kohalviibijaile tubli annuse isamaalisust.
Austuskivi avamisele järgnes Rapla Kultuurikeskuses ajalookonverents. Esinesid: Raplamaa metsavendadest – Martin Andreller, Eesti Mälu Instituudi juhatuse liige, Kaitsepolitsei tööst metsavendade tapmise uurimisel – Martin Arpo, endine Kapo asejuht ja üks lahendamata lugu Vahastu kandist – Arnold Unt, Eesti Sõjamuuseum, arheoloog.
