Uus koolimaja
1909 aastal nimetati Uudeküla vallakool Nõmmküla 2-klassiliseks ministeeriumikooliks. Ministeeriumikoolid allusid rahvakoolide inspektorile, kes määras ametisse õpetajad ja kontrollis õppetööd. Riik maksis õpetajatele palka ja andis toetust inventari ning õppevahendite muretsemiseks. Valdadele anti soodsat laenu koolihoonete ehitamiseks. Valdade ülesanne oli koolide jooksev majapidamine. Ministeeriumikoolid olid enne 1917. aastat majanduslikult kõige paremal järjel olevad olevad algkoolid.[1]
Ka Uudekülla ehitati siis uus koolimaja, mis õnnistati sisse 7. septembril 1909. aastal.[2] See on nn kivikoolimaja Uudekülas Tamsalust Väike-Maarjasse viiva tee ääres. Maja on praegugi alles.
Õpilased
Kui 1880. aastal õppis Uudeküla algkoolis 42 õpilast, siis 1916. aastal 122 õpilast.[3] Lapsi oli rohkem, sest Tamsalu elanike arv kasvas. 1876. aastal sai valmis Tamsalut läbiv raudtee Tapalt Tartusse. Seoses sellega laienes Tamsalus lubjatööstus. Inimesed said tööd nii lubjatehases kui ka raudteel.
Tabel 2. Nõmmküla 2-klassilise ministeeriumikooli lõpetanud laste arv 1912-1917 [4]
| Aasta | Lõpetanute arv |
| 1912 | 4 |
| 1913 | 12 |
| 1914 | 5 |
| 1915 | 10 |
| 1916 | 6 |
| 1917 | 11 |
| Kokku | 48 |
Õpetajad
Koolijuhatajaks oli Tartu Õpetajate Seminari lõpetanud Karl Augas (mõnes allikas Haugas). Tema naisel Veera Augasel oli kodukooliõpetaja kutse. Ta õpetas koolis käsitööd. Kodukooliõpetaja kutse oli ka kolmandal õpetajal August Meritsal. August Merits omandas ehitustehniku kutse. Eesti Vabariigi alguses oli ta 1919. aastast Riigikontrolli teenistuses, olles tsiviilosakonna juhataja ja 1929. aastani riigikontrolöri asetäitja. 1930–1931 oli ta majandusministri abi (asetäitja). Seejärel asus ta erateenistusse, tegutsedes panganduse, tööstuse ja kaubanduse vallas. Oli Kiviõli õlivabriku direktor.[5]
1910/1911. õppeaastast oli õpetajaks Tartu Õpetajate Seminaris õppinud Leonard Subka. L. Subka sai Virumaal koolijuhataja koha ja tema asemele määrati 1913 õpetajaks Aleksander Jaakson, kes oli samuti õppinud Tartu Õpetajate Seminaris. Aleksander Jaakson töötas lühikest aega Türil ja siis Nõmmküla 2-klassilises ministeeriumikoolis õpetajana. 1915. aastal mobiliseeriti ta Vene armeesse, osales I maailmasõja lahingutes, seejärel Eesti Vabadussõjas, mille järel lõpetas Kõrgema Sõjakooli Eestis ja ka Prantsusmaal, õppis veel psühholoogiat ja õigusteadust. Oli Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülem ja 1936. aastast Eesti Vabariigi haridusminister. Kui Eesti Nõukogude Liidu poolt okupeeriti, oli ta üks esimesi ohvitsere, kes 1940. aastal arreteeriti. A. Jaakson hukati 1942. aastal Vjatka surmalaagris NKVD poolt.[6]
1913 aastal lahkusid koolist Karl ja Veera Augas, kuna Karl Augas valiti ühe Tallinna algkooli juhatajaks. Nõmmküla 2-klassilise ministeeriumikooli juhatajaks määrati siis August Merits. Õpetajaks tuli veel algkooliõpetaja kutsega Jakob Kalits. Kui August Merits 1916. aastal lahkus, siis sai koolijuhatajaks Jakob Kalits ja uueks õpetajaks Carl Puchk.
Õppekeeleks oli 1909.-1917. aastal vene keel. Venestamise aeg kestis, kuigi pärast 1905. aasta revolutsiooni lubati koolides eesti keelt rohkem kasutada. Nii et Uudeküla koolis õpetati ikkagi ka emakeelt, kuid eesti keele tundide suhe vene keelega oli I-II jaos 5:11 ja IV-V jaos 3:8 tundi nädalas eesti keele kahjuks.[7]
Lisaks emakeelele ja vene keelele õpetati Uudekülas veel arvuteadust, geomeetriat, füüsikat, ajalugu, maateadust, looduslugu, usuõpetust, joonistamist, laulmist, ilukirja, võimlemist ja käsitööd. Kooli käisid revideerimas Järva maakonna rahvakoolide inspektorid ja kohalik Ambla pastor.[8]
[1] Haridusinstitutsioonid Eestis keskajast kuni 1917. aastani. /1999) / Koost Allan Liim. Rahvusarhiiv. Tartu,lk 119.
[2] Suusõnaline traditsioon – Haridusline olukord vanemast ajast peale – Algkoolid – Tamsalu 6-kl algkool.–Berta Tomasson (1930). EKLA, f 199, m 47, 153 (III-8-2m). http://www.folklore.ee/radar/story.php?area=Ambla&id=1637 (3.02.2018).
[3] Tamsalu.(2007). Maalehe Raamat. Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda, lk 46.
[4] Herbert Tubro. Tamsalu algkoolist. (1936). Ühismõtted. ÜENÜ Tamsalu osakonna aegkiri. 22.02. Nr 3.2. aastakäik. www.digar.ee/arhiiv/ru/download/225152 (4.02.2018).
[5] Eesti ajakirjanduse analüütiline bibliograafia. Postimees, 03.10.1930, nr. 268, lk 2. http://www2.kirmus.ee/biblioserver/index2.php?browse_mode_to=biblioscript&print_browse_mode=biblioscript&limit_to=20&order_by_to=author&if_desc=+&start_at_insert=5281&start_at=1380&items_in_list=5935&doctype=all&search_how=simple&index_from=all&id=2 (4.02.2018)
[6] Ajavaod. Riigi mehed: Aleksander Jaakson. 8.10.2017. https://etv.err.ee/v/elusaated/ajavaod/saated/bca4032d-79c0-445d-bc23-173d953bbe3d/ajavaod-riigi-mehed-aleksander-jaakson (3.02.2018).
[7] Herbert Tubro. Tamsalu algkoolist. (1936). – Ühismõtted. ÜENÜ Tamsalu osakonna aegkiri. 22.02. Nr 3.2. aastakäik. www.digar.ee/arhiiv/ru/download/225152 (23.01.2018).
[8] Airi Roots. (1989). Ülevaade Tamsalu Keskkooli ajaloost. [Kodu-uurimuslik töö]. Tamsalu Keskkool: Tamsalu, lk 3.
Stefanie Kortšak. 2018. Tamsalu Gümnaasium ja selle eelkäijad. Uurimistöö. Tamsalu Gümnaasium.