1872. aastal tuli koolijuhatajaks Uudekülla Pilistverest pärit Jakob Jakopi poeg Karelson.
Ta oli sündinud 1851. aastal, pärit talurahva hulgast. Hariduse oli Jakob Karelson omandanud Pilistvere kihelkonnakoolis. Kooliõpetaja ameti kõrval täitis ta Uudekülas vallakirjutaja ülesandeid. 1880. aasta ankeedis on lisategevuseks märgitud ka rahvale ettelugemine ja igasugune põllutöö. 1880. aasta andmetel oli Jakob Karelson abielus. Tema abikaasa oli Miina Karelson. Nende perre sündis Uudekülas viis tütart.
Uudekülas oli Jakob Karelson õpetajaks 25 aastat – kuni 1897. aastani. Koolis õpetas ta usuõpetust, kirjutamist, rehkendamist, geograafiat, laulmist ja vene keelt, ka koorilaulu, mida kõigis vallakoolides sel ajal ei õpetatud.
Ta mängis ka viiulit ja juhatas laulukoori. Oma kooriga võttis Jakob Karelson osa Eesti teisest ja kolmandast üldlaulupeost (aastatel 1879 ja 1880). Jakob Karelson oli tüüpiline ärkamisaja tegelane. Jakob Hurda õhutusel kogus ta suulist rahvapärimust ja rahvalaule. Samuti olid tal tellitud ajalehed “Kündja” ja “Olevik”, mida ka ümbruskonna rahvas käis tema juures lugemas.
1880. aastatel algas venestamisaeg. Kuna J. Karelson oskas ka vene keelt, siis sai ta õpetajaametis Uudekülas jätkata. Jakob Karelson on maetud Uudeküla kalmistule. Tema järeltulijad on ka edaspidi Tamsalus elanud.
Allikad:
Jakob Karelson. Geni. https://www.geni.com/people/Jakob-Karelson/6000000017604325299
Statistilised ankeedid rahvakoolide olukorra, õpilaste ja õpetajate kohta. Järvamaa. Ambla ja Anna kihelkond.(20.märts 1880). Eestimaa rüütelkonna fond. EAA.854.1.1935, lk 81-83.
Airi Roots. (1989). Ülevaade Tamsalu Keskkooli ajaloost. [Kodu-uurimuslik töö]. Tamsalu Keskkool: Tamsalu, lk 3.
Airi Roots, lk 3.