15. märtsil 2023 toimus Tamsalu Kultuurimaja kohvikus eesti emakeele päevale pühendatud üritus „Tähistame emakeele päeva“. Esinejaks oli külalisprofessor Peeter Järvelaid Tallinnast. Peeter Järvelaid on tegelikult Naistevälja küla mees, sest tema juured on sügavalt juurdunud esivanemate kaudu Naistevälja küla ajalukku.
Ürituse korraldas Tamsalu kultuurimaja kunstiline juht ja Tapa Vallavolikogu liige Kerli Relli. Sissejuhatuseks oli külastajatel võimalik end kosutada kohvi ja küpsistega.
Peeter Järvelaid alustas ettekannet enda elukäigu ja vanemate ning vanavanemate koduküla – Naistevälja küla tutvustamisega. Ta rõhutas, et kodu ja kodukoht, ema ja emakeel on väikesest lapsest suureks inimeseks kujunemisel kõige tähtsamad.
Peeter Järvelaid on eesti õigusteadlane ja ajaloolane ning erakordse elusaatusega mees, kellel tiitleid rohkem kui isegi mitmel järgmisel kokku: professor, rektor, linnavolikogu liige, endine Põhja-Tallinna linnaosavanem, kuuekordne vanaisa ja paljutki veel.
Ettekandja rõhutas, et suure tõuke eesti kirjakeele arengule andis usuliikumine nimega reformatsioon 16. saj algul Martin Lutheri juhtimisel. Saksa kristlik teoloog ja augustiini munk Martin Luther väärtustas haridust, lugemise õpetamist, propageeris laste kooli saatmist; tänu tema käima lükatud maailmavaate muutusele tõlgiti piibel eesti keelde, sündis kohalik kirjakeel.
Eesti keele arengus olid tähtsal kohal ka pärisorjuse kaotamine 1816 Eestimaal ja 1819 Liivimaal ning vallakogukondade valitsemise seaduse kehtestamine 1866. aastal. Moodustati uued vallad ja vallavalitsuses olid taluperemehed ning asjaajamine toimus eesti keeles.
19. sajandi keskpaigas hakkas järk-järgult kasutusele tulema nn soome ehk uus kirjaviis, selle reeglid sobisid eesti keele jaoks paremini. 19. sajandi teisel poolel suurenes, seoses rahvusliku liikumisega, eesti keele prestiiž ja elavnes kultuurielu. Tänu kirjakeele arengule kasvas eestlaste eneseteadvus, mis andis võimaluse 19. sajandil ajakirjanduse ja haritlaskonna ning nn ärkamisaja tekkeks, mis lõi eelduse ja tahte luua eestlastele ükskord ka oma riik.
Puudutades käesoleva aja hariduse teemat Eestis rõhutas ettekandja, et peaeesmärgiks peab meil olema siiski eestikeelse hariduse ja haritlaskonna jätkusuutlik areng. Mõnes mõttes on arusaamatu Tartu Ülikoolis toimuv, kus neljandik õppejõude on juba välismaalased ja õppetöö toimub neil inglise keeles. Ka välistudengite osakal suureneb iga aastaga.
Professor Peeter Järvelaidi väga ilmekalt esitatud ettekanne oli äärmiselt sisukas ja meeldiva tooniga. Juba ettekande alguses tekkis kuulajate ja ettekandja vahel positiivne ja sõbralik õhkkond.
Täname professor Peeter Järvelaidi ettekande eest ja Kerli Rellit ning Tamsalu Kultuurimaja ilusa ürituse korraldamise eest.