Tallinna vanalinnas 11.09.2026 Tallinna reis oli igati huvitav ja teadmisi rikastav. Reis sai teoks sotsiaalmeetmete projekti raames 55+ vanuses inimestele. See oli põnev ja meeldejääv päev. Juba vanalinnaga tutvumine läbi autoakna, tiirutades mööda vanalinna kitsaid ja kiviseid tänavaid, oli muljetavaldav ning nauditav. Lõpuks jõudsimegi Laiale tänavale, Eesti Tervisemuuseumi ukse ette. Muuseum asub Tallinna vanalinnas 600 aasta vanuses autentselt renoveeritud ajaloolises hoones, mis lisab sündmustele ja õpitubadele ehedat ajaloolis-kultuurilist väärtust. Eesti Tervisemuuseum Tallinnas on praegusel kujul avatud alates 2014. aastast. Eesti muuseumide aastaauhindade 2025. aasta konkursil pälvis Tervisemuuseumi näitus „Hüvasti, noorus!“ aasta näituse auhinna ehk Suure Muuseumiroti.
Tervis on inimesele kalleim vara maailmas. Seda sõnumit meeles pidades külastas grupp Tamsalu muuseumisõpru Eesti Tervisemuuseumi. Selle kollektsioonis on üle 22300 eksponaadi ja dokumendi. 15 sisukat teematuba ja kaasahaaravad digilahendused loovad teadmisterikka rännaku, mis paneb väärtustama tervist ja hoolima iseendast. Interaktiivne püsinäitus tutvustab inimese anatoomiat ja füsioloogiat ning paneb mõistma, kuidas inimese keha töötab. Muuseumis ootas juba muuseumi giid, kes sissejuhatuseks tutvustas meile inimese arenguetappe inimlasest inimeseks saamisel läbi kümnete aastatuhandete. Tänapäeva loomariigi süsteemis kuulub inimene inimlaste (Hominidae) sugukonda, mis koos inimahvide sugukondadega ühendatakse inimlaadsete (Hominoidea) ülemsugukonda primaatide (Primates) seltsi, mis omakorda kuulub imetajate klassi (Mammalia).
Sahelanthropus tchadensis on varaseim teadaolev hominiini liik, mis pärineb 7,2 kuni 6,8 miljoni aasta tagusest ajast. Arvatakse, et artikuleeritud kõne oli olemas juba 500 000 aastat tagasi. Ajavahemikus 50-40 000 aastat tagasi toimus nüüdisinimese arengus kultuuriline muutus – hilispaleoliitikumi kultuurirevolutsioon – tööriistade kõrvale ilmusid nähtused, mida me nimetame kunstiks. Kaasaegsed inimesed ehk Homo sapiens sapiens, asustasid maakera 200 000 kuni 4500 aastat tagasi. Nendest pärinevad kõik praegused inimesed. Nüüdisaegne inimese evolutsioon seisneb peamiselt inimkonna ühtlustumises. Geenivool inimpopulatsioonide vahel pole kunagi olnud nii vaba ja ulatuslik kui praegu. Kui see tendents jätkub, kujuneb välja üleilmne inimtüüp, kellel puuduvad nii rassi- kui ka rahvustunnused. Giid tutvustas meile erinevates tubades inimese siseelundeid, kesknärvisüsteemi, raku ja DNA olemust, inimese meeleorganeid, toitumist, seksuaalsust, vananemist ja palju muudki – lühidalt inimese olemust. Tutvusime ka väljapanekuga „Hüvasti noorus“. Näituse telje moodustavad inimesed, nende vananemisega seotud mõtted, vaated ja hoiakud. Vananemismuutuste kiirus, ja sellega toimetuleku kunst on suuresti seotud inimese elu- ja mõtteviisiga. Füüsiline aktiivsus, vaimsed tegevused, rikastavad suhted ja elurõõm aitavad kauem head vormi säilitada. Väljapaneku eesmärgiks on anda vastuseid eksistentsiaalsetele küsimustele, miks me vananeme, kuidas vananemisega toime tulla ning kuidas muuta vanemate inimestega seotud stereotüüpe – anda teadmisi vananemisega toimetulemiseks, et hästi elada. Siin oli meile giidiks noor neiu, kes väga emotsionaalselt ja kujundlikult rääkis meile vananemise kunstist.
Tervisemuuseumist liikusime edasi Viru väljaku grillbaari, kus pakuti meile väga maitsvat lõunasööki. Pärast lõunat oli meil kavas tutvuda Niguliste Kirik-muuseumiga. Liikumine vanalinna tänavatel ja väljakutel oli samuti huvitav ning meeldejääv. Kuna ilm oli ilus, siis liikus tänavail rõõmsameelne ja muljetavaldav rahvaste paabel. Siin võis vist kohata elanikke kõigilt mandritelt, kui eskimod välja arvata. Oli tumedama ja ka heledama naha värviga külalisi. Paistsid silma hindud, korealased, jaapanlased ja külalised Aafrika mandrilt. Vaatepilt oli rõõmustav sest elu kees Tallinna tänavatel. Raekoja platsil ootas reisijaid isegi voorimees oma uhke kalessi ja kauni suksuga. Kõik söögikohad tänavatel ja väljakutel olid samuti täidetud ja oli näha rõõmsameelseid külalisi Saku õlletehase sisuga õllekanne kummutamas. Tallinna vanalinna ilu oli täies mahus nauditav. Järgnevalt tutvusime Niguliste Kirik-muuseumiga.
Niguliste Niguliste kirik, 13. sajandil ehitatuna, oli keskajal Tallinna all-linna üks uhkemaid pühakodasid ning enne reformatsiooni linna peakirik. Niguliste muuseumi näitused keskenduvad kesk- ja varauusaegsele kirikukunstile, sakraalpärandile ja visuaalkultuurile, samuti konserveerimis- ja muinsuskaitsealastele ning kunstiteoste tehnilisi uuringuid puudutavatele küsimustele. Suur osa kirikus museaalidena eksponeeritud kunagistest kultuslikest kunstiteostest on tellitud Euroopa olulisematest kunstikeskustest. Tuntuimad teosed on Lübecki hiliskeskaegsete meistrite Bernt Notke „Surmatants“ ning Hermen Rode töökojas valminud peaaltari retaabel, mis on kirikus säilinud tänaseni. Kappaltari maksumus –1250 Riia marka – oli märkimisväärne. Selle summa eest oleks saanud Tallinna Hansa-aegses linnas ehitada kaks või kolm kivimaja, mis annab tunnistust tollaste kaupmeeste jõukusest. Tallinna Niguliste kiriku peaaltari retaabel on üks uhkemaid ja paremini säilinud hiliskeskaegseid Põhja-Saksa kappaltareid kogu Euroopas. Teos telliti Lübecki meistri Hermen Rode töökojast ning valmis aastatel 1478–1481. Mõõtmetelt kuulub see 15. sajandi hansalinnade suurimate hulka: kõrgus on 3,5 meetrit ja laius avatuna üle 6 meetri. Tüübilt on tegemist predellale toetuva kahe tiivapaariga kappaltariga, mille avatud ja suletud tiibade abil sai pildiprogrammi vastavalt nädalapäevadele ja kirikupühadele muuta. Retaablil on kujutatud üle neljakümne pühaku ja piiblitegelase. Nende valik peegeldab, millised pühakud olid hiliskeskaegsetele tallinlastele olulised. Kappaltari põhirahastajateks peetakse Niguliste koguduse kõrval Tallinna Suurgildi ja Mustpeade vennaskonda – nende embleemid on kujutatud retaabli suletud ja poolavatud asendis ning teosel leidub ka nendele ühendustele tähtsaid pühakuid. Täielikult avati kappaltar kirikupühadel ja kõige pidulikumatel päevadel. Avatud asendis on näha kahes reas paiknevad kullatud ja värvitud pühakuskulptuurid. Kolmkümmend kolm suuremat figuuri on paigutatud tähtsuse järgi: olulisemad pühakud asuvad keskosas ja ülemises reas. Ülemise rea keskel õnnistab Kristus kroonitud neitsi Maarjat, alumise rea keskel istuvad püha Anna ja neitsi Maarja Kristuslapsega. Meil oli õnn näha kappaltarit avatuna, täies hiilguses – vaatepilt oli tõeliselt võimas.
„Surmatants“ “Surmatants” on saksa meistri Bernt Notke töökojas 15. sajandi lõpus valminud õlimaal, mis on üks rahvusvaheliselt kõige tuntumaid hiliskeskaegseid kunstiteoseid Eestis. Niguliste kiriku “Surmatants” on maalitud õlivärvidega lõuendile mõõtudega 160×750 cm. Tegemist on algusosaga algselt oletatavasti umbes 30 m pikkusest maalist. Säilinud fragmendil on 13 figuuri: jutlustaja, I surm, II surm, paavst, III surm, keiser, IV surm, keisrinna, V surm, kardinal, VI surm, kuningas ja VII surm.
Surmatantsu-teemat kohtab hiliskeskaja kunstis ja kirjanduses sageli. Üheks tõukeks sellele oli 14. sajandi keskel kogu Euroopat laastanud must surm. Musta surma nime all tuntud katkuepideemia laastas Euroopat aastatel 1347–1353 ja tappis miljoneid inimesi. Sageli nähakse seda kui ühte ajaloosündmust, mis tuli ja läks. Tegelikult ei kadunud katk pärast esimest laastavat puhangut kuhugi. Järgmise viie sajandi jooksul naasis haigus Euroopasse ikka ja jälle, avaldades olulist mõju kogukondadele ja kujundades ümber linnu ja kaubateid. Luukerekujuline personifitseeritud Surm tantsib vaheldumisi surelikega, meenutades kõige maise kaduvust ja kutsub mõtlema surmale – memento mori. Pärast tutvumist kiriku vaatamisväärsustega liikusime kiriku klaaslifti juurde, mis viis meid kiriku torni neljanda korruse vaateplatvormile. Niguliste muuseumi ajalooline kirikutorn on avatud külastuseks – läbi nelja korruse kulgev klaaslift viib 50 meetri kõrgusel asuvale taevakorrusele, kust avaneb ainulaadne vaade vanalinnale ja Tallinna lahele. Torni teisel korrusel on avatud kirikukellade ekspositsioon ja kolmas korrus on ajutiste näituste päralt. Klaasliftiga aeglaselt läbi erinevate korruste sõita ja muuseumi sisevaateid kogeda on omaette elamus. Torni arhitektuuri ja detailide põhjalikumaks avastamiseks saab korruste vahel liikuda taastatud ajaloolisest tornitrepist. Nautisime täiega vaateid vanalinnale ja Tallinna lahele. Oli näha isegi üks kruiisilaev, mis liikus sadama poole. Torni teisele korrusele laskudes kasutasime ajaloolist kivitreppi, mida kasutati tornis liikumiseks juba keskajal ja varemgi. Kirikukellade väljapanek oli muljetavaldav.
Tallinna Revali Raeapteek on vanim püsivalt samades ruumides tegutsev apteek Euroopas. Apteegi täpne asutamisaeg pole teada, kuid Tallinna rae märkmeraamatust selgub, et 1422. aastal oli apteegil juba kolmas omanik. Raeapteek on UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluva Tallinna vanalinna keskaegse kultuuripärandi üks olulisemaid ja ainulaadsemaid hooneid, mis säilitanud oma funktsionaalsuse tänapäevani. Raeapteek oli ka raeisandate ning teiste tähtsate isikute kokkusaamise paik. Siin joodi klaretti, peeti nõu ja sõlmiti kokkuleppeid. Arvatakse, et just siin mõjutati oluliselt Tallinna käekäiku. Raeapteegist ei ostetud üksnes ravimeid, vaid käidi ka hingeabi saamas. Martsipan, kui tuntud armuvalu leevendamise ja mälu taastamise rohi on müügil ka tänapäeval. Giid juhatas meid apteegisaali, kus tutvustas apteegi ajalugu ja keskaegseid ravimeetodeid. Ravimite hulgas, mis on olnud apteegi sortimendis sajandeid, võib leida muumiamahla, käärmejooki, ükssarvesarvepulbrit, nahkhiirepulbrit, vihmaussipulbrit, mitmesuguseid ravimtaimi jne. See oli ka esimene koht Eestis, kus müüdi tubakat pärast selle Euroopasse toomist.
Seejärel liikusime keldrisaali, kus toimus töötuba: uhmerdasime ravim- ja maitsetaimi ning vürtse, valmistame Rae ürdisoola, vürtsisuhkrut ja vannisoola kasutades endale ürdisoola segu. Tutvumine Raeapteegi ajaloo, ravimite ja apteegiinventari ning ravimite anumate ja pudelitega oli väga huvitav ja andis uusi teadmisi. Väga huvitav oli antiikne tinktuuripress ja täiustatud mehhaaniline uhmrikauss. Eraldi protseduur oli martsipaniveini degusteerimine. Selle joogi mõju pidi olema armuvalu leevendamise ja mälu taastamise iseloomuga. Seda mekiti lonkshaaval ja mõnuga. Mitmed ostsid apteegi müügisaalist endale kaasa suure pudeli seda hõrgutavat jooki.
Külaskäik Tallinna oli toimekas, hariv, meeleolukas ja igati kordaläinud. Peab märkima, et kõik Hiile Hiie kavandatud projektijärgsed elamusreisid on olnud äärmiselt huvitavad. Täname südamest Hiilet ja soovime jõudu järgmiste projektide koostamisel ning elluviimisel. Täname päeva juhti Evelin Hiiet toreda päeva organiseerimise ja juhtimise eest.
Koostas: Tiit Uus Pildid: Ülo Vildersen ja Tiit Uus
