Tamsalu Vabatahtlik Tuletõrje Ühing asutati 1926. aastal.
Seega 2021. aastal möödus ühingu asutamisest 95 aastat.Tamsalu Vabatahtliku Tuletõrje Ühingu liikmed olid kohaliku seltsielu eestvedajad. Aktiivsemad neist
kuulusid ka teistesse kohalikesse seltsidesse. Tamsalu Vabatahtliku Tuletõrje Ühingu üks asutajaid ja esimene esimees oli apteeker mag Mihkel Õunmann. Ühing kasutas esialgu koos Tamsalu Haridusseltsiga (Tamsalu Haridusselts „Eesti“ asutati 1921. aastal) endise Uudeküla karjamõisa härrastemaja. Uudeküla mõisahoone anti aga algkooli käsutusse. Uueks ühingu seltsimajaks sai selleaegse Tuletõrje Ühingu esimehe J. Jursi juhtimisel kordatehtud endine Tamsalu mõisa härrastemaja. Selle hävitas tuli 24. detsembril 1934. aastal.
Samal aastal valiti Tamsalu Tuletõrje Ühingu uueks esimeheks äsja Tamsalu jaamaülemaks määratud Adolf Aherma. Tema juhtimisel elavnes seltsi tegevus. Juba 1935. aasta suvel ehitati ka palju suurem ja otstarbekam seltsimaja, kus oli omaaja moodsaim näitelava koos elektrivalgustusega. Tamsalu rahvas oskas hinnata ka tõsisemaid lavastusi. 1935/1936. aastal kogus näiteks kõige enam vaatajaid J. Liivi „Ordumeister“ – 667. Tavaline vaatajate arv oli 300 ringis. Tamsalus oli 1936. aastal 3000 elanikku, sellest oli saanud M. Õunmanni sõnul kiiresti arenev hariduslik (algkool, raamatukogu), seltskondlik (ühingud, rahvamaja), tulunduslik (ühis- ja erakauplused), tööstuslik (tehased, käsitöölised), tervishoidlik (jaoskonna arst, apteeker) ja liiklemise (raudteejaam) keskus.
P. Kaik. 1936. Tamsalu Vabatahtlik Tuletõrje Ühing ja näitekunst. Ühismõtted. Erinumber
Tamsalu Tuletõrje Ühingu 10. aastapäevaks. Nr 4, lk 10.
M. Õunmann. Vaatlusi ja soove. Ühismõtted. Erinumber Tamsalu Tuletõrje Ühingu 10.
aastapäevaks. Nr 4, lk 4-6.
Fotod: Ühismõtted. Erinumber Tamsalu Tuletõrje Ühingu 10. aastapäevaks. Nr 4.