1949. aasta märtsiküüditamine on üks traagilisemaid peatükke Eesti ajaloos. 25. märtsi varahommikul alanud massiküüditamise käigus viis Nõukogude okupatsioonivõim Eestist Siberisse üle 22 000 inimese – nende seas lapsi, eakaid ja terveid perekondi. See päev meenutab meile, kui habras võib olla vabadus ja kui kergesti võivad inimõigused kaduda, kui võim ei austa inimese väärikust.
Mälestasime küüditamise ohvreid kõigepealt kell 10.00 Tamsalus represseeritute mälestuskivi juures. Kohal olid MRÜ liikmed, Tapa valla esindajad, Tamsalu inimesed, Tamsalu Muuseumi esindajad. Mälestuskivi juures süüdati küünlad. Tapa vallavanem Riho Tell asetas mälestuskivi juurde pärja. Ta pidas oma kõnes meeles küüditamise ohvreid ja tuletas meelde, et samasuguseid repressioone paneb Venemaa praegu toime Ukrainas. Ta lisas, et koostöös liitlastega kasvab Eesti riigi kaitsevõime iga päevaga, iga tunniga. Kõne pidas ja kohale tulijaid õnnistas Tapa Jakobi koguduse diakon Vesse Seppel. Kõnelesid veel Tapa abivallavanem Valdo Helmelaid ja MRÜ Tamsalu piirkonna juht Malle Annus, kes ütles „77 aastat tagasi pandi Tamsalu piirkonnast küüdirongi 112 inimest. Seda ei saa ega tohi unustada!“
Kell 11.00 koguneti Tapale. „Ei ole midagi uut siin päikese all“ – nõnda sõnas Tapa
EELK Tapa Jakobi koguduse diakon Vesse Seppel Tapa raudteejaamas, samas kus pimedal märtsiööl 77 aastat tagasi oli kuulda laste nuttu ning kaebeid, võõrakeelset sõimu ja kirsasaabaste sammude kaja, kui süüta inimesi, peamiselt naisi koos laste ja vanuritega loomavaguneisse aeti. Täna, rohkem kui kolm põlvkonda hiljem, näeme Euroopas taas sõda ja inimsusevastaseid kuritegusid. Ukrainas pommitatakse linnu, hävitatakse kodusid ja küüditatakse inimesi. Režiim on sama ja teod samuti. Need sündmused tuletavad meile valusalt meelde, et ajalugu ei kuulu ainult minevikku – see võib korduda, kui me seda ei mäleta ega sellele vastu ei seisa. Me mäletame. Me hoiame elus ajaloolist mälu. Ja me seisame vabaduse, inimväärikuse ja õigluse eest – et sellised kuriteod ei korduks enam kunagi.
Tapa raudteejaama oli kogunenud rahvast arvukalt. Rõõm oli näha rahva hulgas palju koolinoori Tapa Valla Gümnaasiumist ja Tapa Valla Koolist ning Tapa noorkotkaid, kes nimetavad end Noorteks Kaarnateks. Just noortele tuleb mälestused edasi anda ja selgitada, et vabaduse eest tuleb seista, tuleb kaitsta vabadust ja vajadusel ka võidelda vabaduse eest. Kõige tähtsam on soov kaitsta oma kodu ja kodumaad. Tapa koolinoorte motoks on seatud – „Me mäletame. Me hoolime. Me hoiame elus meie ajaloolist mälu“.
Kell 11.00 koguneti Tapale. „Ei ole midagi uut siin päikese all“ – nõnda sõnas Tapa EELK Tapa Jakobi koguduse diakon Vesse Seppel Tapa raudteejaamas, samas kus pimedal märtsiööl 77 aastat tagasi oli kuulda laste nuttu ning kaebeid, võõrakeelset sõimu ja kirsasaabaste sammude kaja, kui süüta inimesi, peamiselt naisi koos laste ja vanuritega loomavaguneisse aeti. Täna, rohkem kui kolm põlvkonda hiljem, näeme Euroopas taas sõda ja inimsusevastaseid kuritegusid. Ukrainas pommitatakse linnu, hävitatakse kodusid ja küüditatakse inimesi. Režiim on sama ja teod samuti. Need sündmused tuletavad meile valusalt meelde, et ajalugu ei kuulu ainult minevikku – see võib korduda, kui me seda ei mäleta ega sellele vastu ei seisa. Me mäletame. Me hoiame elus ajaloolist mälu. Ja me seisame vabaduse, inimväärikuse ja õigluse eest – et sellised kuriteod ei korduks enam kunagi.
Tapal istuti suurde ja mugavasse autobussi, et sõita Tallinna ning jätkata mälestuspäeva Vabamus. Kuusalus ühines meiega Murtud Rukkilille Ühingu esimees Enno Uibo.
Meid võttis vastu Okupatsioonide ja Vabaduse Muuseumi haridusprogrammide tootejuht Ede Shank Tamkivi. Vabamus leidis aset südantliigutav ja hariv „Põlvkondade kohtumine“, kus noored said siberiteekonna läbinud inimestelt vahetult kuulda ajaloost läbi inimsaatuste. Päeva teises pooles tutvusime näitusega „Ilmaküla eestlased“, mis avas noortele veelgi sügavamalt kodust kaugel elanud eestlaste lugusid. Lugusid oma siberielust tutvustasid noortele ka Enno Uibo ja Malle Annus. Näituseruumi seinal oli huvitav arvutipõhine interaktiivne puutetundliku ekraaniga seinatahvel, mida puudutades tekkis ekraanile, vastavalt puutekohale kaardil, küüditamiste sihtkohtade info. Sai tutvuda ka küüditatute siberilugudega ja palju muudki.
Täiesti juhuslikult tekkis vestlusring, kui Hanno Tamm kohtus diplomaat Jüri Treiga, neid ühendas Peterburi Jaani kiriku teema. Kohtusime veel Tallinna daami Liiliga, kelle isal oli täna sünniaastapäev. Nõukogude võim küüditas Liili isa just tema sünnipäeval Siberi-teele. Väikeses seltskonnas jätkus kõneainet kauemakski. Jüri Trei rääkis põnevat lugu, kuidas ta aastaid tagasi diplomaadina aitas Peterburi Jaani kiriku tornikiivri pleki Soomest Peterburi tuua ja muidki lugusid, Hanno Tamm rääkis Amalie Emilie von Lütkele kingitud Hõbepärja saatusest ja nõnda oli väga huvitav viibida selles väikeses vestlusringis.
Edasi liikusime Maarjamäe memoriaali juurde, kus toimus riiklik mälestustseremoonia kommunismi ohvritele, kelle eluteed murti rängalt inimvaenuliku nõukogude võimu poolt juba kolm inimpõlve tagasi. Mälestustseremoonia oli äärmiselt pidulik, Maarjamäe nõlva palistas lippude meri koos liputoimkondadega. Tseremoonia avati Eesti hümni saatel. Kõnelesid justiits-digiminister Liisa Pakosta, Eesti Memento Liidu juhatuse esimees Arnold Aljaste. Diplomaatilise korpuse eestkõnelejaks on Iirimaa suursaadik James Sherry. Mälestuspalvuse pidas EELK piiskop Ove Sander. Pärgade asetamise tseremoonia käigus asetasid Murtud Rukkilille Ühingu pärja memoriaali jalamile Tapa Noored Kaarnad MRÜ esimehe Enno Uibo juuresolekul.
Väljavõte Noorte Kaarnate postitusest FB-s: „Päeva lõpetasime osalemisega riiklikul mälestustseremoonial Maarjamäe kommunismiohvrite memoriaali juures. Seistes seal koos sadade teistega, tundsime erilist ühtekuuluvustunnet ja kohustust kanda edasi vaba Eesti väärtusi.
Aitäh Murtud Rukkilille Ühingule ja kõigile kaaslastele selle olulise päeva eest! Ajalugu elab meist igaühes.
Märtsiküüditamise mälestuspäev kujunes meeldejäävaks sündmuseks. Tagasiteel kuulsime autobussis ka metsavendadele pühendatud laulumeloodiat koolilaste meeldiva sädistamise taustal, mis tekitas hea tunde ja teadmise, et ka järgmine põlvkond on võtnud kuulda ajalugu ja on valmis seisma Eesti vabaduse eest.
Täname Tapa Vallavalitsust, Murtud Rukkilille Ühingu esimeest Enno Uibot ja MRÜ Tamsalu piirkonna juhti Malle Annust võimaluse eest võtta osa kurva, kuid piduliku sündmuse tähistamisest.
Tekst ja fotod Tiit Uus
