Nõukogude okupatsiooni aegsed inimsusevastased kuriteod on aegumatud
18.-20. septembril 2025 toimus Tallinnas Baltimaade ja Poola poliitiliselt represseeritute organisatsioonide esinduste kohtumine. MRÜ Tamsalu piirkonna juht Malle Annus organiseeris Tamsalu ning lähipiirkonna represseeritutele ja mõttekaaslastele osavõtu üritusest.
Meie teekond algas Tamsalu vaksalist, kust astusime Tallinna rongile, et Ülemiste peatuses väljuda ja liikuda Susi hotelli, mis oli ööbimiskohaks määratud. Pärast sisseseadmist oli hotelli kohvikus väikene ennelõunane kohvipaus ja siis ootas meid juba autobuss, mis viis okupatsioonide ja vabaduse muuseumi Vabamu juurde, kus võttis meid vastu muuseumi kuraator Ede Shank Tamkivi. Enne ettekannete algust turgutasime end kerge kohviga ja siis läksime ettekannete saali. Ettekanded esitasid: Ere Uibo – Murtud Rukkilille Liidu juhatuse liige: Töö noorema põlvkonnaga Murtud Rukkilille Ühingus
Ede Schank Tamkivi – Vabamu haridusprogrammide tootejuht: Töö Vabamus, põlvkondade kohtumised, koostöö koolidega ja teistest rahvustest õpilaste integreerimine Jolanta Baldina – Läti Alūksne piirkondliku muuseumi haridus- ja külastajatega töötamise juht: “Mälestused ja noorus. Muuseumi hariduslikud töövormid Nõukogude okupatsiooni ajal toime pandud repressioonide ajaloo kohta”
Vladas Sugaila – Balti Alliansi seirerühma liige, Leedu Poliitvangide ja Pagulaste Liidu juhatuse esimees: Põlvkondade integreerumise kogemused Leedu Poliitvangide ja Pagulaste Liidus
Eha Kaljuvee ja Malle Annus: Nõukogude küüditamise ohvrid: oma lugude ja kogemuste jagamine noorema põlvkonnaga. Kella kuue paiku õhtupoole lõppesid ettekanded Vabamus, siis tutvusime veel muuseumi väljapanekutega ja edasi ootas meid juba autobuss, mis viis Maarjamäe kommunismiohvrite Memoriaali juurde.
Kommunistlik terrorirežiim kehtestati Eesti okupeerimisega 17. juunil 1940 ja see lõppes Eesti iseseisvuse taastamisega 20. augustil 1991. Selle tagajärjel kaotas Eesti iga viienda oma veidi üle miljonist elanikust, kellest rohkem kui 75 000 mõrvati, vangistati või küüditati. Kommunismiohvrite memoriaal on pühendatud neile kõigile. Nimememoriaali on kantud nende Eesti Vabariigi kodanike ja alaliste elanike nimed, kes alates 1940. aastast kommunistliku režiimi poolt õigusvastaselt mõrvati kodumaal, arreteerituna vangistuses, küüditatuna vangistuses või asumisel surid. Avamise seisuga oli nimesid üle 22 000. Liikudes kõrgete mustade graniitseinte vahel, mille seinad tihedalt täidetud hukkunud inimeste nimedega, tekib küsimus – mille eest? Need inimesed hukati või hukkusid selle eest, et armastasid Eestimaad, oma kodumaad, võitlesid kodumaa eest ja kaitsesid seda viimse võimaluseni. Kas see on tõesti kuritegu, nagu seda arvasid nõukogude okupandid?
Raske on mõista, et sama toimub praegu Ukrainas. Mitte midagi pole muutunud, nõukogude ideoloogia on kaasajal sama kui II maailmasõja ajal ja pärast sõda. Siit järeldus, et selle ideoloogia teostajad ei pruugi pärast Ukrainat peatuda vaid liiguvad edasi Euroopasse. Ukraina rahvas võitleb praegu ka Euroopa eest, ka meie eest, mõelgem selle üle ja toetagem Ukraina rahvast.
Hestia Hotel Susi asub Ülemiste asumis. Hotellis on 101 hubase sisustusega numbrituba, neist 4 sviiti saunaga. Hotell on umbes 5-minutilise jalutuskäigu kaugusel Jüriöö pargist, mis asub Sõjamäe asumis Sõjamäe kõrgendikul (52,6 m ü.m, võrdluseks Toompea kõrgendik 48 m ü.m.) Sõjamäe hiie alal. See rajati Jüriöö ülestõusu Sõjamäe lahingu arvatavasse toimumiskohta. Parki tuntakse Jüriöö pargina aastast 1995. Sõjamäe kõrgendikust idas ja edelas asus Sõjamäe raba, mis on tänapäevaks peaaegu kadunud. 1343 toimunud Jüriöö ülestõusu põhilahing toimuski siinsel kõrgendikul. Eestlased kaotasid lahingu ja püüdsid varjuda rabasse, kuid taganemistee oli juba sakslaste poolt tõkestatud ja kõik eestlased tapeti. Sõjamäe lahingus kaotas kroonikate andmetel elu 3000 eestlast.
Õhtul korraldas MRÜ esimees Enno Uibo ja Tartu piirkonna juht Raimo Ladva kõigile külalistele hotelli restoranis piduliku õhtusöögi, mis oli väga esinduslik, koos orkestriga. Õhtusööki saatsid isamaalised ja rahvuslikud laulud. Enne õhtueinet pakuti kõigile ka pitsike „Vana Tallinna“, mis sobis hästi peomeeleoluks häälestamisel. Toimusid pidulikud lauakõned ja kingituste, aukirjade üleandmine. Sissejuhatuseks esitati Enno Uibo lemmiklaul, mis oli südamlik, ilus ja hea meloodiaga. Meeldejääv oli „Kurzeme kuulub merele“, seda laulsid kaasa kõik saalisviibijad.
Kurzeme kuulub merele!
Laule loob Kurzeme merest
ja meri loob Kurzemest…
Kurzeme kuulub merele!
Laulavad luited ja laulavad laiuvad veed.
Peomeeleolu oli sõbralik ja üsna ülev. Orkester mängis ka tantsuks ja tantsupõrandal keerles hulgaliselt paare. Kella kümne paiku pakkis orkester oma pillid kotti ja oli aeg minna puhkama, et koguda jõudu järgnevaks päevaks.
Laupäeva hommik algas ühise hommikueinega hotelli kohvikus ja seejärel oli lühike Sõjamäe ajalugu käsitlev loeng hotelli fuajees. Kõrgendikul, mida hiljem on nimetatud Sõjamäeks toimus aastal 1343 viimane suurem lahing Eesti maarahva maleva ja saksasoost võõrvallutajate vahel. Lahingu võitsid sakslased ja Eesti rahvale saabus sajandite. Jüriöö ülestõusu mälestamiseks hakati 1920. aastatel rajama Tallinna Sõjamäe kõrgendikule Sõjamäe hiit, mis on pargi- ja mälestusehitiste kompleks. Hiie ala hõlmas 5 hektarit ning 1934. aastal arhitekt Johann Ostrati poolt koostatud hiie projekt koosnes seitsmest osast:
1. Rahvakogunemise lagendik
2. Urila – maa-aluses osas oleks olnud nimetu rahvuskangelase põrm ja igavene tuli
3. Tulila – see oleks olnud sel ajal kõrgeim ehitis Eestis (130 meetrit), mille sees oleks olnud lift ja trepp ning mille tipus oleks olnud tuleruum. Tuli oleks pidanud paistma Soome
4. Rahvuskangelaste puhkepaik – nii tegelike kui ka sümboolsete suurkujude matmiseks
5. Kuninga tammed – neli tamme Paides 1343. aastal langenud nelja eestlaste Kuninga mälestuseks ja mälestuskivi, kuhu oli raiutud aastaarv “1343”. Kivi kaugus Tulilast (130 meetrit) oli kavandatud võrdsena Tulila kõrgusega
6. Vaikne veekogu
7. Mets
Praegu on hiiest säilinud üks Kuninga tammedest ja 1343. aasta mälestuskivi. Alates 1990. aastatest on hiie säilinud alale hakatud rajama Jüriöö parki.
Loengu lõppedes läksime meid juba ootavasse autobussi, et sõita Toompeale ja jõuda Riigikogu Hoonesse, kus ühes saalidest algas konverents „Piirideta okupatsiooniohvrid“. Meid võttis vastu Riigikogu liige, Represseeritute Ühingu patroon Riigikogus, Urve Tiidus.
Konverentsi juhataja Raimo Ladva tervitas külalisi, avas konverentsi, andes sõna kõigepealt tervituseks ja edasi järgnevate ettekannete esitajatele:
1. Tervitussõnad
Enno Uibo – Murtud Rukkilille Liidu esimees
Urmas Paet – Euroopa Parlamendi liige (video)
Urve Tiidus – Eesti parlamendi liige
Liisa-Ly Pakosta – Eesti justiits- ja digiminister
Arnold Aljaste – Memento Liidu esimees
Laurynas Kasčiūnas – Leedu parlamendi liige (video)
Gvidas Rutkauskas – Leedu Poliitvangide ja Pagulaste Liidu esimees
Talis Veismanis – Läti Poliitiliselt Represseeritute Ühingu (LPRA) esimees
2. Sõnavõtud:
Jonas Jakaitis – Balti Alliansi koostöögrupi esimees, Leedu Poliitvangide ja Pagulaste Liidu nõukogu liige, Vilniuse Tehnikakõrgkooli professor: Balti Alliansi päritolu. Balti Alliansi leping, petitsioon ja resolutsioon
Marian Macutkiewicz – Poolast Siberisse küüditatute ühingu liige: Poolakate massiküüditamine Siberisse, koostöö Balti Alliansiga
Gintautas Alekna – Leedu teleoperaator, fotograaf, ekspeditsioonide korraldaja, ekspeditsioonide korraldaja ja juht, LEMTIS liige: Ekspeditsioonid Siberisse leedulaste pagulaspaikadesse
Nora Mūrniece – Läti Ojārs Vāciešis Gaujiena üld- ja kunstikooli vilistlane: „Ära nuta– kui päike loojub, oleme kodus!“: Vilksi perekonna lugu
Andris Astratovs – Läti Baltinava keskkooli õpilane: Baltinava elanikud 14. juuni 1941. aasta küüditamise ajal
Astrīda Ievedniece – Läti ajaloolane: Kodu piiril – Augure.
Ere Uibo – Murtud Rukkilille Ühingu liige, Balti Alliansi koordinaator: Balti Alliansi lepingu esitlemine koostööks erinevate põlvkondadega.
Ettekanded olid äärmiselt põhjalikud ja emotsionaalsed, käsitledes massküüditamise teemat, represseeritute ühingute tööd, Balti Alliansi päritolu, koostööd ja eesmärke, aga ka koostööd noorema põlvkonnaga. Konverents lõppes Balti Liidu petitsiooni ja resolutsiooni ametliku allkirjastamisega: „Hüvitusmehhanismi loomine Nõukogude Liidu küüditamise ohvritele aastatel 1926–1953 Poola, Leedu, Läti, Eesti ja Ukraina territooriumilt“. Lisandub veel ka Ukraina esindaja allkiri. Toompealt liikusime Raekoja platsile, et tutvuda Tallinna Raekojaga. Tallina Raekojas tutvustas giid meile põhjalikult inglise keeles Raekoja ajalugu, ruume, interjööri ja kasutust kaasajal. Kokkuvõtvalt võib öelda, et Murtud Rukkilille Ühingu poolt rahvusvaheline Balti Alliansi liikmetele korraldatud kokkusaamine oli põhjalikult ettevalmistatud ja väljapaistvalt hästi läbi viidud. Kõige suurem tänu MRÜ esimehele Enno Uibole, Ere Uibole ja MRÜ Tartu piirkonna juhile Raimo Ladvale. Tänu Riigikogu liikmele Urve Tiidusele ja Vabamu tootejuhile Ede Shank Tamkivile, aga tänu ka kõigile teistele korraldajatele, kaasaaitajatele ja osavõtjatele.
Tekst ja fotod Tiit Uus
