Kolmapäeval 04.06.2025, Eesti lipu päeval, külastas grupp muuseumihuvilisi Tamsalust TMSSi juhataja Maie Nõmmiku organiseerimisel ning juhtimisel Tallinna Kalamaja koduloomuuseumi. Kalamaja on teadaolevalt esmamainitud 1374. aastal Tallinna eeslinnana ja see oli kalurite, mündrikute ning lootside asula. Legendi järgi olevat seal elanud üks naine nimega Kala-Mai, millest tulnud ka nimi Kalamaja. Enamik elanikke oli pärit maalt ning olid lahkunud linna otsima vabamaid olusid.
Kalamajal oli omapärane vahendajaroll linna- ja maarahva vahel nii majanduse kui ka kultuurielu mõttes, mis kujunes eesti maakultuuri ja saksa linnakultuuri omapärase sünteesi kohaks.
Sõitsime hommikul Elroni rongiga Tallinna ja jalutasime mööda Kalaranna promenaadi Kalamaja muuseumi juurde Kotzebue 16. Kalamaja muuseum asub Tallinna vanimas eeslinnas Kalamajas, arhitekt H. Johansoni projekteeritud funktsionalistlikus eramus (valmis 1934). Meid võttis vastu muuseumi juhataja Kristi Paatsi.
Kalamaja kogukonnamuuseum on loodud üheskoos Kalamaja kandi inimestega. Muuseum sai stardi 2018. aasta kevadel kohalike elanike hulgas korraldatud küsitlusega, millele järgnesid mõttetalgud ja kohtumisõhtud. Kümned endised ja praegused kalamajakad on osalenud püsinäituse valmimisel, annetades esemeid ning jagades oma mälestusi eluolust Kalamaja asumis. Kalamaja muuseum võitis 2024. aastal Euroopa muuseumide aastaauhinna Silletto, mida antakse välja kogukonna osaluse ja kaasamise eest.
Meie giidiks oligi muuseumi juhataja Kristi Paatsi, kes väga ilmekalt ja emotsionaalselt tutvustas meile muuseumi saamislugu, eksponaate, muuseumiaeda, aga ka ümbritsevat linnaruumi. Muuseumis alustasime ruumist, kus ka keiser olevat jala käinud, siin oli ilmekas väljapanek prill-laudadest möödunud aegadel.
Tutvusime püsinäitusega „Küla keset linna. Lugusid Kalamajast.“ Näitus kõneleb piirkonna elust kuue Kalamajale iseloomuliku koondkuju kaudu: need on Kalamaja mees, Kalamaja naine, Kalamaja laps, Kalamaja esivanem, Kalamaja elukunstnik ja Kalamaja loom. Need koondkujud eri aegadest ja ajastutest jutustavad lugusid keskajast tänapäevani. Muuseumis kulgedes avanevad kohalike inimeste kaudu ka siinsete majade lood: külastajat ootavad kelder, trepikoda, garaaž, elutuba… aga näitust leiab ka tualetis.
Muuseumis võis näha mitmesuguseid esemeid möödunud aegadest. Tähelepanu vääris esemete paigutus ja oskuslik eksponeerimisviis. Suhteliselt väikestes ruumides oli võimalik stendidel, kappides ja muudel pindadel tutvuda väga rikkaliku väljapanekuga. Tähelepanu vääris vana trepp millel astudes oli tunda sajandite ajaloolist hõngu ja Eestis parimatele muuseumidele auhinnaks antav „Muuseumirott“, mille Kalamaja muuseum huvitavate näituste eest on saanud.
Keldrikorrusel avanes omapärane vaatepilt mumifitseerunud muuseumirotist.
Pärast muuseumiga tutvumist liikusime muuseumiaeda ja tutvusime ka ümbritseva linnaruumiga.
Pärast jalutuskäiku Kalamaja linnakus läksime tagasi muuseumi, kus keldrikorrusel pakkus Kristi Paatsi meile tassikese kohvi ja teed.
Tutvumine Kalamaja kogukonnamuuseumiga oli sisukas ja mõtteid tekitav. Imekspandav on see, kuidas aktiivsed ja ettevõtlikud inimesed suudavad väga lühikese ajaga kogukonna toel rajada muuseumi ja loodu oskusliku propageerimisega on suutnud tõmmata muuseumile juba isegi rahvusvahelist tähelepanu.
Täname Maie Nõmmikut ilusa päeva eest ja Elle Allikut Kalamaja muuseumi kohta infot jagamast.
Koostas ja fotod: Tiit Uus
