Ülevabariigilise muuseumide ürituse „Muuseumiöö – 2023“ raames avas 20. mail kell 17.00 uksed ka Tamsalu muuseum. Tamsalu tuntud ja hinnatud doktori auks, kes 1930. aastatel Meritsa majas jaoskonnaarstina töötas, nimetati Tamsalu muuseum sel õhtul ümber doktor Tiltini teemajaks.
Reklaamilehe kujundus ja teostus: Kerli Relli, Fotod: Sirje Luik
Õhtupoole, kella viie paiku, tuli muuseumi välistrepile Tamsalu Muuseumi Sõprade Seltsi juhataja Maie Nõmmik, tervitas kohale saabunud muuseumihuvilisi ja avas dr Tiltini teeõhtu.
Tamsalu mõisasüdamest linnaks kujunemise ajaloolise tausta avamiseks andis Maie Nõmmik sõna Tiit Uusile, kes väga lühidalt selgitas põhjuseid ja arenguid sel teekonnal. Teadagi, et võimsa tõuke Tamsalu arenguks andsid 19. saj lõpul Tapa-Tartu raudteeliini ehitus ja tööstusliku lubjatootmise käivitamine Tamsalus. Omal ajal kutsutigi Tamsalut juba Lubjalinnaks.
Pärast Eesti Vabariigi iseseisvumist areng jätkus, ehitati uusi maju ja elanikkond täienes. Tänu noortele ja aktiivsetele eestvedajatele toimus Tamsalu kultuuri- ja seltsielus elavnemine. Rajati uus seltsimaja, mis oli Eesti Vabariigis üks kaasaegsemaid. Kahjuks põletati alanud II maailmasõja käigus NKVD hävitusrühma poolt maha rida Kesk tn maju.
Pärast sõda, 1950. aastatel lisasid Tamsalu arengule hoogu juurde uute ettevõtete rajamine Tamsalu Metsakuivendusjaama, Tamsalu TERKO ja Liipriimmutustehase näol.
1954. aastal sai Tamsalu juba töölisalevi staatuse. Ettevõtted kosusid ja areng jätkus. Administratiivset tööd korraldasid alevis Tamsalu Alevinõukogu ja ümbruskonnas Tamsalu Külanõukogu, algul nimega Töörahva Saadikute Nõukogu.
Pärast Eesti Vabariigi taasiseseisvumist 1996. aasta 22. oktoobril anti Tamsalule juba linna õigused.
Tamsalu kesklinna tutvustamisel tegime mõttelise jalutuskäigu alates Meritsa majast kuni Tamsalu konstaabli Hugo Voore majani välja ja tagasi, selgitades iga maja juures nende majade rajamise lugu, kasutamisotstarvet ja saatust.
Pärast umbes pooletunnist ajaloolist matka said külalised hakata tutvuma muuseumiga. Muuseumi sisenemisel avanes juba eesruumides üllatav vaade väljapanekutele ja rikkalikule kondiitritoodete valikule ning teelauale. Seintele olid maitsekalt paigutatud kaunid linikud 20. saj algupoolelt.
Tamsalu Muuseumi Sõprade Seltsil on juba tekkinud väikene tegus aktiiv, kes võtab aktiivselt osa muuseumitööst ja ürituste korraldamisest: juhataja Maie Nõmmik, Malle Annus, Sirje Luik, Eha ja Riho Ringinen, Hannele ja Leho Valdok on võtnud osa kõikidest muuseumiürituste korraldamistest ja nii seekordki. Hämmastama panid kondiitritoodete valmistajate suurepärased oskused. Kõik koogid, võileivad ja muud hõrgutised olid ülimaitsvad.
Oma panuse peolauale andis ka kauaaegne Tamsalu vallavanem Toomas Uudeberg, kes saatis tervituseks muuseumisõpradele pudeli head ja maitsvat marjajooki.
Muuseumiõhtu kulges rahulikult mõnusas õhkkonnas, külastajad tutvusid muuseumi eksponaatidega ja vahelduseks maitsesid kondiitritooteid, võileibu, aga mekkisid ka hõrku teed ja muid jooke.
Ajaloolane ja antiigitundja Hanno Tamm leidis muuseumiriiulitelt tsaariaegseid hinnalisi lauanõusid ja tuntud meistrite valmistatud klaaspokaale, mida tutvustas ka teistele külastajatele.
Maie Nõmmik oli üles seadnud stendid vanadest fotodest, kus olid näha Tamsalu haigla pildid ja haiglas ammustel aegadel töötanud inimesed. Muuseumi tagatoas oli üles seatud Tamsalu raudteed ja raudteejaamu iseloomustavad tekstid, pildid ja ajaloolised daatumid. Keskeltoas oli võimalik vana trükimasinaga, mis on juba ammu maha kantud ja kogu trükimasinal trükkiminegi ajaloo prügikasti visatud, trükkida paberile endale sobivaid tekste.
Nii möödus aeg muuseumieksponaatidega tutvudes, omavahel vesteldes, vanu aegu ja inimesi meenutades kiiresti ja mõnusalt. Külastajaid kogunes kokku üle kolmekümne, oli seltsi liikmeid, aga ka Tamsalu linna tuntud kodanikke, nende hulgas Anneli ja Riho Tell, Maire ja Mati Tamm, Elle Allik, Eve Salu, perekond Hansonid, juba eelpool nimetatud isikud jt. Rõõmu tegi aga see, et külastajate hulgas oli ka noorema põlvkonna esindajaid.
Lõpetuseks tuleb möönda, et muuseumiõhtus oli liikumist, ajalugu, tutvumist ajalooliste esemetega, melu ja maitsvaid suupisteid, kohtumisi ja vestlusi, mis rikastasid ja täiendasid nähtavasti külastajate teadmisi, aga lähendasid külalisi ka omavahel.
Loodame, et see üritus pisut elavdas Tamsalu laupäevaõhtust miljööd ja usume, et see ei jää meil viimaseks muuseumiürituseks.
Täname kõiki, kes aitasid kaasa muuseumiõhtu edukaks läbiviimiseks, aga eriti Tamsalu Muuseumi juhatajat Maie Nõmmikut, Tamsalu Kultuurimaja kunstilist juhti Kerli Rellit, eelpoolnimetatud Tamsalu MS Seltsi tegusat aktiivi ja Rein Tähistet ning Rein Reinholdi abi eest muuseumiõhtu läbiviimisel. Aga täname ka kõiki külastajaid, kes leidsid aega laupäevaõhtusel ajal muuseumi külastada.
Kohtumiseni järgmisel üritusel Tamsalu muuseumis.
Koostas: Tiit Uus