17. juulil 1940 okupeeris Nõukogude Liit Balti riigid, leppides selles eelnevalt kokku natsi-Saksamaaga.
Nimelt 23. augustil 1939 kirjutati Moskvas alla Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahelisele mittekallaletungilepingule, millele lisati salajane lisaprotokoll. Lepingu salajane lisaprotokoll jaotas mõjupiirkonnad Ida-Euroopas: Soome ja Balti riigid ning Rumeeniale kuulunud Bessaraabia arvati NSV Liidu mõjualasse, Poola jaotati. Seda dokumenti nimetatakse Molotov-Ribbentropi paktiks (allkirjastajateks olid NSV Liidu välisasjade rahvakomissar Vjatšeslav Molotov ja Saksamaa välisminister Joachim von Ribbentrop).
NSVL eitas 1980. aastate lõpul endiselt salajase lepingu olemasolu ja kinnitas, et Baltimaad on Nõukogude Liiduga liitunud vabatahtlikult. 23. augustil 1989, Molotov-Ribbentropi pakti 50. aastapäeval, nõudsid kolme Balti riigi elanikud pakti salajaste lisaprotokollide avalikku tunnistamist ja Baltimaade sõltumatuse taastamist.
23. augustil 1989 kell 19.00 ulatas umbes kaks miljonit Balti riikide elanikku üksteisele käed, moodustades 600 km pikkuse inimketi, mis kulges Tallinnast läbi Riia Vilniusesse.
Osavõtjad kogunesid linnadesse ja küladesse, kus üritus toimus, või sõitsid ise nendesse Balti keti toimumiskohtadesse, mis olid kõige hõredamalt asustatud.
Kasutatud allikad:
1) The Baltic Way. 1989-2014. Ajalugu. http://www.thebalticway.eu/et/ajalugu/
2) Estonica. Entsüklopeedia Eestist. Molotovi_ribbentropi pakt (MRP). http://www.estonica.org/et/Molotovi-Ribbentropi_pakt_MRP/
Fotodel on Rakvere TREV-i Tamsalu jaoskonna töötajad Balti ketis Käru-Kolu vahelisel teelõigul. Fotod Tamsalu muuseumist Tamsalu jaoskonna fotoalbumist.
