Laupäeval, 21. septembril 2024 tähistati Porkunis ajalookonverentsiga 80 aasta möödumist Porkuni lahingust, ühest enam ohvreid nõudnud vennatapulahingust 1944. aastal Eesti mandriosas. Porkuni koolimajas aset leidnud konverents tõi kokku sada osalejat, konverentsi järel toimusid traditsioonilised jumalateenistused ja mälestustalitused nii Loksa vennashaual kui ka Vistla memoriaali juures.
Vallavanemate ja sõjaväejuhtide tervituste järel tegi tagasivaate Porkuni lahingus langenud haudade taastamisele koduloouurija Hanno Tamm, Vistla memoriaali rajamisest rääkisid Paemuuseumi giid Ain Aasa ja Tapa vallavolikogu liige Toomas Uudeberg. Kirjanike Liidu esindajana võttis sõna Tiit Aleksejev, näidendite „Leegionärid” ja „Imede aasta” autor, kelle onu langes Porkuni lahingus.
Tõnis Lukas nimetas „Minu isa, Endel Lukas, oli 3. piirikaitserügemendi võitleja. Seal oli ka 20. diviisi mehi, leegionäre ja soomepoissegi. Isa oma mälestustes (olen need raamatuna avaldanud) valutas elulõpuni südant, et see Porkuni lahing kujunes mõttetult suure hukkunute arvuga sündmuseks“. Kuna kohtumislahing Vistla-, Loksa- ja Uudeküla põldudel oli ebavõrdne nii isikkoosseisu kui ka rasketehnika osas, siis isa mälestustes on kirjeldatud – Meie poole kaotused kujunesid niiviisi suuremaks kui nende omad. See võitlus hoidis punaarmeed siiski tagasi ja andis seega aega nii Tiefi valitsusele, Pitka poistele kui ka teistele pagulusse minejatele.
Sõnavõtuga esines ka üks Eesti Kaitseliidu loojatest, Eesti Eruohvitseride Kogu juhatuse esimees, kindralmajor Manivald Kasepõld. Kindral sõnas, et tänapäeval on ülioluline igaühe kaitsetahe ja vabatahtlik panus oma kodumaa kaitsmisel.
Sõjamuuseumist esines sõnavõtuga teadur Ranno Sõnum ja Eesti Vabadusvõitlejate Liidu juht, eruohvitser Tiit Põder. Tiit Põder rõhutas, et kuigi osa Eesti sõjamehi võitles Saksa SS väeosades, siis natsiideoloogiaga ei olnud neil mingid pistmist. Mehed võitlesid Saksa armees oma kodumaa vabaduse eest.
Eesti Leegioni Veteranide Virumaa Klubi liige kapten Ants Silm meenutas tänavu kevadel lahkunud metsavenda Ruuben Lamburit. Tema järel kõneles Kaitseliidu Viru malevapealik Jaanus Ainsalu.
Hanno Tamm andis üle Väike-Maarja kiriku mälestusfotod mitmetele kõnelejatele ja üritusse panustajatele, nende hulgas Tõnis Lukasele, varem korduvalt Porkuni lahingu konverentsil osalenud mitmekordsele ministrile, kelle isa läbis teekonna Narva jõelt Porkuni lahinguni, pääsedes eluga. Konverentsi lõpul tutvustati raamatut “Porkuni lahing 1944. Mälestused” esitlus, mille koostajateks on ajaloolased Hanno Ojalo ja Ranno Sõnum. Tegu on omamoodi järjega viie aasta eest ilmunud raamatule “Porkuni vennatapulahing 1944”.
Sõnavõtuga esines ka diplomaat Jüri Trei, kes ütles, et II maailmasõja käigus ei olnud Eesti meestel palju valikuid. Tuli alluda suurvõimude käsule või varjuda metsa. Nii värvati mehed, kas Nõukogude või Saksamaa, kes olid Eestimaa vallutanud, parasjagu võimulolijate armeedesse. Oli ka kolmas võimalus, minna üle mere Soome ja võidelda koos soomlastega venelaste vastu. Jüri Trei nimetas, et nii juhtus nendegi peres, et sugulased võitlesid rinnetel kõigil eelpoolnimetatud pooltel. Selline oli Eesti meeste saatus ja saatuse vastu me ei saa.
Porkuni konverentsist võtsid osa ka Tamsalu MS Seltsi esindajad ja Murtud Rukkilille Ühingu liikmed eesotsas ühingu juhi Enno Uiboga. MRÜ Tamsalu piirkonnast võtsid konverentsist osa veel piirkonna juht Malle Annus, Ahto Annus, Anne Hallik, Toivo Hallik ja Tiit Uus.
Kõik konverentsist osavõtjad rõhutasid, et seda kurba sündmust tuleb kindlasti meenutada, eriti nooremale põlvkonnale. Tänapäeval näeme taoliste sündmuste kordumist Ukrainas. Meie idanaabri ideoloogias pole mitte midagi muutunud selle 80. aasta jooksul ja nende eesmärgiks on jäänud ikka viia oma ideoloogiat väljapoole oma riigi piire, sealjuures ka relvade abil. Me peame olema ka tänapäeval valmis koos liitlastega igakülgselt kaitsma oma kodumaad.
Porkuni lahingu 80 aastapäeva puhul korraldatud mälestuskonverents Porkuni koolimajas oli Tapa valla, Väike-Maarja valla, Tapa Kultuurikeskuse, Tamsalu Kultuurimaja, Porkuni kooli ja Hanno Tamme poolt väga hästi ettevalmistatud ja korraldatud. Konverentsi juhataja Toomas Uudebergi kommentaar konverentsi lõpus. “Tänan kõiki esinejaid ja külalisi. Nii hästi sujunud konverentsi teist ei mäletagi”.
Järgnesid jumalateenistused ja mälestustalitused Loksa haual ja Vistlas, kuhu on maetud Saksa mundris langenud eestlased. Memoriaalil asetasid teiste hulgas pärjad Einar Vallbaum VIROL-i poolt, abivallavanem Janar Safronov Tapa valla esindajana, Anti Poolamets Riigikogu Vabadusvõitlejate ja Represseeritute toetusrühmast, Vabadusvõitlejate Liit ja Westholmi Gümnaasiumi õppursõdurid, Eesti Leegioni Sõprade Klubi, Tamsalu Muuseumi Sõprade Selts ja Murtud Rukkilille Ühing, Väike-Maarja vallavanem Indrek Kesküla ja Hanno Tamm jt.
Tekst: Kuido Merits ja Tiit Uus
Fotod: Ain Aasa, Kuido Merits ja Tiit Uus
